Euroopa Komisjoni president Mario Draghi pidas ettekande rahaliidust, milles nimetas ära ka Eestist pärit rahvusvahelise tunnustuse pälvinud majandusteadlase Ragnar Nurkse töid.
See viide oli siiski tehtud vaid tagasivaatena euro sünnile, enne kõne põhisõnumit, et rahaliidu ehitus on pooleli ja eeldaks ühist ja rangemat järelevalvet ka euroala riikide struktuursete reformide üle. Nii nagu on tõhustatud järelevalvet eelarvedistsipliini järgmise üle.
Argument seisneb selles, et rahaliidus sõltub kõigi riikide käekäik iga üksiku riigi käekäigust.
Kriis näitas selgesti, et ühe riigi hädad halvendasid olukorda kõigi teiste jaoks - markantseim näide on laenuturu killustumine. Nii on rahaliidu ladus toimimine ja sidusus kõigi liikmesriikide ühishuvi.
Rahaliit koosneb aga väga erinevatest riikidest. Kui Soome on konkurentsivõimelt kolmandal kohal, siis Kreeka Maailma Majandusfoorumi võrdluses alles 91. kohal. Äritegemise lihtsuselt on Iirimaa Maailmapanga võrdluses 15. kohal, Malta 103. positsioonil. Tagantjärele tarkusena tulnuks rahaliiduga liitumise tingimustesse lisada ka struktuursed kriteeriumid, ütles Draghi, mööndes, et edasi tuleb siiski minna sealt, kus me praegu oleme.
Nii tegi ta ettepaneku rõhuda struktuursetele reformidele, mis tagaksid, et iga liikmesriik suudaks rahaliidus omil jalgel seista ja toime tulla, ohustamata oma tegematajätmistega teisi. Sest USAga võrreldavaid stabiliseerimismehhanisme (loe suurt ühist eelarvet) euroalal ei ole (ega tule). See eeldaks ühist järelevalvet ka struktuursete reformide elluviimise üle.
Ennetamaks kriitikat, et Brüssel või Frankfurt läheb liikmesriikide suveräänsuse kallale, ütles Draghi, et suveräänsed on vaid need otsused, mis annavad ka soovitud tagajärje. Muidu on suveräänsus näiline. Nii otsustasid Euroopa riigid omal ajal luua Söe- ja Teraseühenduse, kui kahe maailmasõja järel oli selge, et üksi tegutsedes ei suuda Euroopa riikide valitsused oma kodanikele rahu tagada.
"Üksikult ei ole rahvusriikide valitsustel enam piisavalt võimu. Eesmärgi saavutamiseks tuleb õppida koos valitsema, õppida ühiselt suveräänse jõuna toimima, et rahuldada oma kodanike vajadused. Need vajadused täna on majanduskasv ja töökohtade loomine," ütles Draghi.
Seotud lood
Kui USA majandus kosub ja keskpank võtab vaikselt stiimulit vähemaks, siis euroalal jätkab keskpank alles majanduse toestamist - kahe keskpanga erinevast kursist võib lõpuks saada murdepunkt, mis eurol nõrgeneda laseb.
Eesti Panga president Ardo Hansson andis intervjuu agentuurile Bloomberg.
Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi värskeim instrument majanduskasvu ergutamiseks võib kommertspankadele odavalt laenata kuni triljon eurot reaalmajandusse edasi laenamiseks.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kirjutab, et rahaliidu tulevik ei ole valik rahvusvaluutade tagasi toomise või Euroopa Ühendriikide vahel.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.