Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid

Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib. IRLi ühe juhtpoliitiku roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem, kui Kross tunnistab.

Reedeses Äripäevas kirjeldati, kuidas Kross aitas plaanida äriskeemi, millega kavatseti aseritest partnerite abil Valgevene kaudu diislikütust tarnida. Kross pidas läbirääkimisi koos skandaalse ärimehe Jürgen Järvikuga.

Arvatavasti Aserbaidžaanist tulema pidanud diislikütus oleks Eestisse jõudnud siinsete turuhindadega võrreldes märksa soodsamalt, vaatamata pikale vahemaale. Seega võib eeldada, et pakkumisel oli mõne välisriigi maksudest puhtaks pestud, kui mitte lausa varastatud kütus.

Asjast teadlik. Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava ­e-kirja. Toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel. Kogu protsessi juures pidid tema vahe mõistus ja elukogemus kindlasti märku andma, et ettevalmistamisel oli tõenäoliselt pettus.

Pole põhjust kahelda, et Kross oli ­Jürgen Järviku taustast teadlik. Äripäev oli toona juba kirjutanud Järviku ja Marko ­Kalevi hämarast kütuseärist, mille keskmes oli Ida-Virumaal Soldinas asuv kütuseterminal. See oli 2011. aastal ehk aasta enne seda, kui aseritega läbirääkimisi peeti. Kross kui Järviku peretuttav oli ilmselt veelgi informeeritum. Tunnistas Kross ju isegi, et Järvikul on maksuametiga erimeelsusi. Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Kross pidanud lõpetama ärisuhted Järvikuga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Selle asemel andis ta panuse skeemi laienemisse.

Poliitik võib ettevõtlusega tegeleda, kuid Krossi lipukirjaks olev korruptsiooni vastu võitlemine eeldab ka maksupettuste vastu võitlemist, mitte nende talumist või koguni neis kas või väga kaudselt kaasa löömist.

Laen petuskeemi firmalt. Loo muudab pikantsemaks asjaolu, et 2011. aastal oli Kross Järvikult laenu küsinud ja ka saanud. Ettevõte, kust Kross laenu sai, osales petuskeemis, mida maksuamet ja prokuratuur üle paari aasta ­uurisid ja peagi kohtu ette toovad.

Peale Krossi ärisidemete paneb hämmastama, et prokuratuur ei ole eelmainitud seltskonna Soldina terminalis organiseeritud arvatava maksupettuse uurimises kahtlustust esitanud Jürgen Järvikule, erinevalt Marko Kalevist. Äripäev ootab prokuratuurilt selle kohta senisest põhjalikumat selgitust. Järvik püüdis avalikes infokanalites oma huve küll varjata, ent tema seos asjade aktiivse korraldajana on siiski ilmne.

Pank võis skeemist teada. Kummaline on seegi, et kui Järvik ja Kalev tahtsid hämara äriskeemi jaoks DNB Pangast laenu saada, soovitas pangatöötaja neil variisikud ettevõtete grupi struktuurist välja jätta.

See viitab, et pank võib olla teadlik äriskeemidest, mille eesmärk on riigi ehk meie kõigi tagant varastada. Kas ongi nii, et kui paberil on asjad korras ja ka pank kaudselt petuskeemidest teenib, võib probleemidele läbi sõrmede vaadata?