Juncker esitles viie aasta visiooni

Suurima aplausi ja samas ka suurima negatiivse vastukaja ja hulga "buuu" hüüdeid põhjustas aga Junckeri väide, et ühisvääring euro on Euroopa tugevamaks teinud.

Mida Juncker siis lubab?

Esmalt tahab Juncker kindlustada töörahu, et Euroopa institutsioonid ei raiskaks energiat omavahelisele võitlusele ja nägelemisele, vaid töötaksid kõik positiivse tulemuse nimel.

"Loobume ideoloogiast, mis püüab lõhesid süvendada. Asendame selle kasuliku debatiga," ütles Juncker, "keskendume sellele, mis me saame ära teha, positiivsele tulemusele."

Juncker ütles, et ei taha komisjoni presidendina langetada otsuseid, millele ei ole liikmesriikide enamuse toetust. Parim, kui seadused võetakse vastu üksmeelselt ja parlamendi toetusega, mitte liikmesriikide vaheliste eraldi kokkulepetega, nagu näiteks fiskaallepe euroala eelarvedistsipliini kindlustamiseks.

Suur vastutus on siin ka valitsusjuhtidel - Juncker manitses, et nad ei tõttaks Brüsselist koju kohe eitama ja kritiseerima otsuseid, millele nad äsja koos teiste liikmesriikidega oma jah-sõna on öelnud. "Kui te ütlesite jah Brüsselis, siis öelge jah ka mujal," ütles Juncker.

Juncker ei salga, et Euroopa on maha jäänud ja vajab reforme. Reformid aga tekitavad hirme, mille hajutamiseks tuleb need põhjalikumalt lahti rääkida ja selgitada. Ning reformid ei või tulla liiga rängalt sotsiaalse heaolu arvelt. "Siseturu reeglid pole tähtsamad kui minimaalsed sotsiaalsed standardid," ütles Juncker, kinnitades enese olevat entusiastliku sotsiaalse turumajanduse tšempioni.

Euroopa vajab majanduskasvu ja majanduskasv vajab investeeringuid. Seda aga mitte võla kasvatamise kaudu, vaid ühe eesmärgina ambitsioonika avaliku ja erasektori ühise investeerimisprogrammi abil, mille Juncker lubab avalikustada 2015. a veebruariks. Kokku ca 300 mld euro suuruses programmis on plaan mobiliseerida ja paremini sihistada ELi struktuurivahendid ja Euroopa Investeerimispanga võimalused.

Investeerida on vaja eelkõige lairibavõrkudesse, teedesse, energia infrastruktuuri, taastuvenergiasse ning teadusesse ja arendustöösse. Tööstuse osakaal majanduses peab tõusma.

Ukraina kriis tõi teravalt välja Euroopa ühtse energialiidu vajaduse. Junckeri sõnul tuleb Euroopal koondada oma ressursid, ühendada oma elektrivõrgud ning rääkida kolmandate riikidega läbi ühel häälel. Lisaks tahab Juncker Euroopa Komisjoni juhina panustada ambitsioonikale kliimapoliitikale, taastuvenergeetikale ning energiasäästule.

Ühisturul tuleb aga edasi minna digitaalse ühisturu arendamisega. Rändlustasud kaovad ja kasvult tuleb kõrvaldada ka kõik muud tõkked, ütles Juncker. Ta kordas, et kavatseb kaitsta kõiki ühisturul kehtivaid vaba liikumise põhimõtteid.

"Inimeste vaba liikumine on võimalus, mitte oht," ütles Juncker. Süsteemi kuritarvituste vastu võitlemine on aga liikmesriikide ülesanne. Küll aga kavatseb Juncker üle vaadata töötajate lähetamise direktiivi rakendamise, et välistada sotsiaalne dumping.

Väikeettevõtluse elavdamiseks lubab Juncker panustada bürokraatia vähendamisele. Samuti on sihiks ühtse kapitalituru loomine, mis parandaks juurdepääsu laenurahale.

Juncker kordas ka juba Euroopa Parlamendi valimistel Euroopa Rahvapartei platvormis kõlanud lubadust, et Euroopa peab tegelema suurte asjadega ning hoiduma reguleerimast iga pisidetaili inimeste elus.

Juncker lubab Euroopas firmadele ühtset maksubaasi, finantstehingute maksu ning võitluse jätkamist maksudest kõrvalehoidmise vastu. Samuti igas riigis ametlikku miinimumpalka (vastavalt elatustasemele- toim.).

Rääkides eelarvedistsipliinist euroalal, mida kriisi päeval uute reeglitega tugevdati, ütles Juncker, et stabiilsus- ja kasvupakti põhialuseid ta muutma ei lähe. Samuti meenutas ta liikmesriikidele, et euroala reegleid pole oluline täita üksnes euroga liitumise hetkel, vaid kestvalt.

"Kriis ei ole läbi," ütles Juncker pikemalt rahaliidu teemal peatudes. Kriis ei ole läbi, kuni 25 miljonit inimest on ikka alles tööta.

Kriisi ületamiseks ja majanduskasvu kindlustamiseks vajab euroala majanduspoliitika tihedamat koordineerimist ning struktuursete reformide kannustamist. Instrumentidena nimetas Juncker euroala majandusvalitsust ja euroala ühtset eelarvet. Samuti vajab rahaliit praeguse kakofoonia asemel ühte esindajat, kes rahaliidu nimel välismaailmaga suhtleks.

Juncker meenutas aegu enne ühisraha loomist, kus pidevalt tuli valuutasid devalveerida ja revalveerida, koos kõigi nendest johtuvate pingetega. Kui eurot poleks olnud, oleksid Euroopa riigid praegu kõik üksteise vastu pööratud. Euro on Euroopat selle eest kaitsnud, väitis Juncker, vallandades parlamendi saalis nii aplausi kui kõvad "buuu" hüüded.

Majanduskasvu ergutamiseks on oluline ka vabakaubandusleping USAga, mille Juncker tahab kokku leppida, kuid mitte Euroopa standardites järele andmise hinnaga. Eraldi nimetas ta, et tahab leppest välja jätta andmekaitse osa.

Suure teemana tõstis Junckler üles ka immigratsiooni teema. See ei saa olla vaid Euroopa piiririikide mure, vaid kõik riigid peavad andma oma osa. Junckeri sõnul peab EL eelkõige keskenduma legaalse immigratsiooni reeglite ühtlustamisele - ka ELi majandus vajab sisserännet nagu USAs, Kanadas ja Austraalias. Samuti tuleb välja töötada ühtne asüülipoliitika ja tugevdada Euroopa ühist kaitse- ja välispoliitikat.

Juncker kiitis ELi eelmisi laienemisringe, märkides, et käes on aeg lõpetada vahetegemine ELi uute ja vanade liikmesriikide vahel. Samas oma mandaadi ajal ta uute liikmete lisandust ei näe. Kõnelused siiski jätkuvad - eelkõige vajavad Junckeri sõnul ELiga liitumise perspektiivi Lääne-Balkani riigid. Ka ukrainlastel on koht Euroopas.

Juncker ütles, et ei taha tohletavat Euroopat, mis pöidlaid keerutades pealt vaatab, kuidas muu maailm edasi läheb. Ka täna vajab Euroopa sellist tarkust, julgust, kindlameelsust ja kannatlikkust nagu ilmutasid omal ajal Euroopa Komisjoni president Jacques Delors, Prantsusmaa endine president Francois Mitterrand ja Saksamaa endine kantsler Helmut Kohl.