Luksemburgi endise peaministri Jean-Claude Junckeri plaanides ja programmis on palju sellist, mis sobib ka meie seisukohtadega, selgitas peaminister Taavi Rõivas Eesti toetust Junckeri kandidatuurile Euroopa Komisjoni presidendi kohale.
Näiteks siseturu ja digitaalse turu edasiarendamine ja energiajulgeolek.
Ametliku kinnituse peaks Junckeri kandidatuur ELi valitsusjuhtidelt saama täna, hoolimata Suurbritannia peaministri David Cameroni jäigast vastuseisust. "Nõuan igasuguste mööndusteta ELis reforme ja kinni hoidmist põhimõttest, et komisjoni presidendi valivad liikmesriigid," säutsus Cameron eile Twitteris Ülemkogu esimese päeva lõpetuseks.
Veel peaministriks olles kahtles ka Andrus Ansip, kas liikmesriigid ikka on valmis aktsepteerima komisjoni presidendi kohal Euroopa Parlamendi kandidaati. Ehk siis Euroopa Parlamendi valimised võitnud fraktsiooni n.ö esinumbrit. Praegu on protesteerimas Suurbritannia üksi.
"Tegemist on kandidaadiga, kes sobis nii parlamendile kui Ülemkogule," ütles Rõivas. Kui kandidaat poleks enamikele valitsusjuhtidele sobinud, küllap see oleks siis ka välja öeldud.
Rõivase sõnul on edasiseks kaks võimalust - kui selline komisjoni presidendivalik püsima jääb, tuleb parteidel järgmistel valimistel oluliselt enam oma esikandidaadi taha koonduda. Teine võimalus on, et liikmesriikidele nii siiski ei sobi. "Aeg näitab," ütles Rõivas.
Rõivas rääkis tunnustavalt Junckeri tööst Luksemburgi kauaaegse peaministrina. Riik on edukas ja Eestiga koos üks väheseid, mille riigirahandus on korras. Peaminister meenutas, et Juncker oli eurogrupi eesistuja ajal, mil Eesti võeti vastu rahaliidu liikmeks. "Me ei saa tema panust alahinnata," nentis ta.
Rõivase sõnul ei tee talle muret, et Juncker on brittide "põhisüüdistuse" järgi föderalist. Nagu juba öeldud, oli tema
valimisprogrammis Euroopa Parlamendi valimistel palju sellist, mis on Eestile vastuvõetav. Plaan on edasi arendada Euroopa põhitugevusi, samuti vabakaubandussuhteid USAga. Ilmselt vähem meeldiks Eestile Junkeri plaan ELi laienemisega aeg maha võtta.
Eile esimese maailmasõja alguse mälestusüritusega alanud Ülemkogu esimese päeva lõpetas valitsusjuhtide töölõuna, kus peamiseks arutlusteemaks oli Euroopa Komisjoni järgmise viie aasta strateegia. Ehk siis vastus Euroopa Parlamendi valimiste tulemusele, kus eurovastaste ja skeptikute leer oluliselt toetajaid juurde sai. Rõivase sõnul ei või siiski tähelepanuta jätta, et 70% valijaist toetas euroopameelseid erakondi.
Majanduskasvu käivitamiseks näeb strateegia ette siseturu edasiarendamise eelkõige teenuste ja digitaalsete teenuste alal, samuti on uue komisjoni mandaadi ajal oodata Balti regiooni investeeringuid, mis lõpetavad meie praeguse isolatsiooni ELi energiaturust, nimetas Rõivas olulisemaid punkte. Liikmeriikide seas on tugev toetus ELi energiajulgeoleku suurendamisele - see ei ole üksi Balti regiooni mure.
Itaalia ja Prantsusmaa üleskutsed euroala reegleid vabamalt tõlgendada, et majandust kärbete asemel investeeringutega ergutada, otseselt reeglite lõdvendamise ettepanekuna eile laual ei olnud, ütles Rõivas. Küll aga sooviti mõistmist, et reformide ajal võib eelarve pikemalt miinuses olla. "Minu veendumus on, et 3% piir (eelarvedefitsiit osakaaluna SKPst) on piisav puhver," ütles Rõivas. See on reaalne võimalus kasutada rohkem vahendeid kui on laekunud maksutulu. "Uue võla võtmine suurendab vaid uue võlakriisi riski."
Junckeri kandidatuuri ja komisjoni uut strateegiat arutavad valitsusjuhid täna, Ülemkogu teisel päeval.
Seotud lood
Euroopa pangad peavad täitma oma kohust ja tagama laenuraha raskustes firmadele, ütleb Euroopa suurima partei Euroopa Rahvapartei kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale, Jean-Claude Juncker.
Maikuus toimunud Euroopa Parlamendi valimistel sotsiaaldemokraatide esinumbriks olnud Martin Schulz kinnitati täna veel kaheks ja pooleks aastaks Euroopa Parlamendi presidendi ametikohale.
Kirgliku suitsetaja ja alkoholisõbra halli välimuse taga on terav ja terane osav poliitik, kes tunneb ELi masinavärki ja telgitaguseid nagu oma viit sõrme.
Otsus tehtud, säutsus Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy Twitteris.
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.