Investorid otsivad kõrgema tootlusega ärikinnisvara, kui turul enamasti pakutakse, ütles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Andres Sutt.
Suti sõnul tegutseb LVM ärikinnisvaras vähe, kuid näeb, et investeerimiseks seda ikkagi otsitakse. N-ö käärid võivad olla pakkumise ja nõudluse erinevuses: rahavoogudega kaetud kinnisvara müüjad pakuvad 5-6% tootlusmäära, kuid investorid otsivad vähemalt 8%. „See võib olla üks põhjus, miks ärikinnisvara ei liigu nii palju, kui on pakkumisel,“ ütles Sutt.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) teatel
on kinnisvarasektori kindlustunne esmakordselt peale 2009. aastat kandunud negatiivsele poolele ja iga viies ettevõte prognoosib ärikonjunktuuri halvenemist teisel poolaastal.
LVM juhi sõnul on nende ettevõte samuti EKI küsitlustele vastanud, kuid jäänud pigem positiivseks. Tema iseloomustab tänast olukorda pakkumiste arvu suurenemisega ja hindade kasvuga, kuid samal ajal pole põhjust hindade kukkumiseks, kuna jätkub ostujõudu.
Viie aasta taguse buumiga võrreldes tõstab Sutt esile laenude osakaalu – kui 2008.-2009. aastal ostsid inimesed kinnisvara peamiselt pangalaenu najal, siis täna on suurusjärk langenud pea poole võrra.
Samuti erineb Suti sõnul tänane kinnisvarasektor 2009. aastast elamispindade võrdluses, kus maadeturg ei ole viie aastaga taastunud, kuid korterite ja majade hinnad on buumi tipu lähedal. „Maade puhul on taastumine jäänud ikkagi kiratsema või kuidagi tagasihoidlikuks,“ lisas ta.
Seotud lood
Viimase kuuga on kindlustunne ettevõtluses halvenenud, kuid tarbijate kindlustunne on paranenud, teatas Eesti Konjunktuuriinstituut.
Ärikinnisvara turul tehakse piisavalt suures mahus tehinguid, mistõttu ei saaks Colliers International Advisors OÜ partneri Margus Tinno sõnul öelda, et tegemist oleks tagasilöögiga.
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.