• OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 500−0,07%5 913,03
  • DOW 300,47%43 610,83
  • Nasdaq −0,77%18 820,5
  • FTSE 1000,69%8 141,22
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,6
  • OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 500−0,07%5 913,03
  • DOW 300,47%43 610,83
  • Nasdaq −0,77%18 820,5
  • FTSE 1000,69%8 141,22
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,6
  • 04.08.14, 14:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pensionisambad on vaid kaotus

16. augustil koos Äripäevaga üles astuv ettevõtja Jüri Mõis on oma finantstulevikku kujundades eesmärgiks seadnud selle, et tema lähedased ei peaks tulevikus tema eest hoolitsema.
Mõis tunnistas, et temale on Äripäeva tõstatud teema „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“ vägagi hingelähedane. Mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad selle peale mõtlema, rääkis ta. „Mina olen 58.“
Mõis jagab Äripäeva vaadet, et igaüks peaks oma finantstulevikku ise aktiivselt kujundama, aga tuletab meelde, et variante on rohkemgi: kindlustada saab nii iseenda kui ka ema ja laste tulevikku. „Eesmärk peaks olema, et minu sugulased ei peaks minu pärast kannatama. Katsun oma asjad niimoodi korraldada, et nad on tulevikus minu eest hoolitsemisest vabad.“ Mõis möönab, et elus on oma osa ka juhustel ja mõni õnnetu juhus võib kelle tahes oma sugulasele koormaks teha, aga: „Ise peab ikka ka tubli olema.“
"Peaasi, et muusika mängib"
Eesti inimeste riskikäitumine teeb Mõisale muret. „Mul emagi rääkis, et kui tema noor oli, ega siis polnud maal mingit vahet, mis riigikord oli,“ rääkis ta. „Peaasi, et muusika mängis. Mulle tundub, et sellist suhtumist on ka praegu väga palju. Et pole vahet, mis meist kuuekümneaastaselt saab – peaasi, et muusika mängib. Ja siis kuuekümneaastaselt lõugame. No ja siis ongi nii, et kui kõige halvemini läheb, siis tegeleb sinuga linnavalitsuse kommunaalosakond. Ja kui halvasti läheb, siis tegeleb linnavalitsuse sotsiaalosakond.“
Eestlaste vähest investeerimisharjumust põhjendab Mõis kriisi mälestusega. „See võtab ilmselt natukene aega, enne kui need kogemused meelest ära lähevad,“ arvab ta. Positiivne on tema meelest see, et raha vastu on usaldus suur. „Suure enamiku jaoks on raha hoidmine sulas olnud viimase seitsme aasta kõige parem investeering. Minul küll on. Intressi peaaegu ei maksta, aga vähemasti plussmärk on taga – klassikalistel investeeringutel on miinusmärk taga viimase seitsme aasta kestel.“
Pensionisambaid Mõis ei armasta, sest nendega saab ainult kaotada, võita pole midagi. „Minu ootus on selline, et paneme täna pensioni jooksma – ja kui ma elan kaua, siis on see minu võit. Nt mul on 120 000 eurot pensionifondis. Lepime kokku, et ma hakkan kuus 1000 eurot saama. Kui ma elan kauem kui kümme aastat, siis teie maksate ikka mulle seda 1000 eurot, aga kui ma elan vähem, siis te võtate selle endale. Aga pensionifond ütleb, et jagame sinu 120 000 ära – saad kümme aastat pensioni, aga siis mine p...se, mine ära, siis ei saa enam. Nii et kui ma viie aasta pärast ära suren, siis on see okei, ja see teine pool raha jääbki neile.“ Jüri Mõis rõhutas, et niimoodi see sammaste süsteem talle paistab ja võib-olla on ta asjadest valesti aru saanud. (Ongi - toim.)
Õpeta laps säästma
Koos Äripäevaga tuleb arvamusfestivalile finantstuleviku üle arutlema ka investor ja „Rikkaks saamise õpiku“ autor Jaak Roosaare. Tema meelest peaks juba lapseeast peale arendama mõtteviisi, et alati tuleb osa teenitud rahast säästa uue raha loomiseks ehk investeerimiseks. „Eesti inimesed ei pelga investeerimist minu meelest sugugi rohkem kui teiste riikide inimesed,“ sõnas ta. „Lihtsalt aega praktiseerida on olnud vähe ja varakapitalismile kohaselt on paljud võtnud liiga suuri riske ja rahast ilma ka jäänud.“
Roosaare sõnul peaks investori põhimõte olema, et kapitali tuleb koguda ja hoida, investeeringutest ja riskidest tuleb aru saada ja vastutus tuleb oma raha saatuse eest võtta enda kätte. „Mulle endale meeldib ka hajutamine aktsiate, kinnisvara ja välja antud laenude vahel,“ märkis ta.
Lubaduse koos Äripäevaga arvamusfestivali vestlusringis üle astuda on andnud ka LHV panga pensionifondide juht Andres Viisemann, Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni ja investor Rene Ilves. Äripäeva korraldatav arutelu „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“ toimub Paide Vallimäel arvamusfestivalil 16. augustil algusega kell 17.00.
Arvamusfestival saab tänavu teoks suhtekorraldaja Kristi Liiva eestvedamisel teist korda. Seekord saab Paides kahe päeva jooksul jälgida ja osaleda rohkem kui 160 arutelus. Lavadele astub peaaegu 400 osalejat, programmi jagub üle 30 lavale.  Eelmisel aastal peeti kahe päeva jooksul ligi 50 arutelu ja õpituba. Arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Seotud lood

Investor
  • 06.11.15, 13:15
Investor Toomas: unustage oma pension!
On nii mõnigi põhjus, miks olen kaubanduskeskustes pensionipakette müütavatest noorsandidest klaasistunud pilgul mööda sammunud.
Börsiuudised
  • 13.08.14, 10:38
Seeder: II pensionisammas on suurim rumalus
IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder kirjutab Postimehes, et tema hinnangul on otsetoetused pankadele ehk pensioni teise samba maksed riigieelarvest ja töötajate taskust ligikaudu 400 miljonit eurot aastas on üks taasiseseisvunud Eesti suuremaid rumalusi.
Arvamused
  • 18.08.14, 07:26
Arvamuspidu läbi, elagu arvamuspidu!
Paide arvamusfestival toidab ja arendab oluliselt Eesti arvamuskultuuri, leiab Äripäev juhtkirjas.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele