Euroala majanduskasv seiskus

Saksamaa SKP kahanes teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,2%, Prantsusmaa majandus tammus paigal ning Itaalia oli 2008. aastast kolmandat korda olukorras, kus SKP kahaneb kaks kvartalit järjest.

Tervikuna jäi euroala kasvunumber esimese kvartaliga võrreldes nulli, kasvades aasta baasil 0,7%.

Kiireima kasvuga riik oli ­euroalal Läti, kus rahandusminister Andris Vilks äsja selle aasta prognoosi neljalt kolmele protsendile langetas ning kärpis ka tuleva aasta väljavaateid. Rootsis ütles rahandusminister Anders Borg sel nädalal, et ilmselt tuleb 2015. aastal ­oodatud 3,1%ne kasvunumber üle vaadata.

Soome pluss või miinus sõltub Venemaast. Soomes, kus loodeti tänavu majanduslangusest välja saada, terendab aga juba kolmas langusaasta järjest, sõltudes Venemaa sanktsioonide mõjust.

“Praegune hinnang on selline, et kui meie eksport Venemaale kahaneb tänavu mullusega võrreldes 20%, kahaneb Soome SKP 0,7%, kui kukub 30%, on SKP langus 1%. Kuna selleks aastaks prognoositakse väga aeglast majanduskasvu, võib sellest sõltuda pluss- või miinusmärk,” selgitas Soome Lappeenranta tehnikaülikooli professor Pekka Sutela prognoosi.

Saksamaa kehva tulemust saab osaliselt seletada ilmastikuoludega – sooja talve tõttu nihkus osa tootmist varasematele kuudele. Ent Hiina majanduskasvu aeglustumine, nõrk nõudlus Euroopas  ja konflikt Ukrainas on kõik tegurid, mis Saksamaa ekspordist sõltuva majanduse kasvujõudu vähemaks võtavad.

“Äritsüklit veab usaldus,” tsiteeris Berenberg panga ökonomisti Holger Schmiedingit ajaleht Financial Times. “Telepilt vihasest konfliktist riikides, mis asuvad suhteliselt lähedal, ning pidev sanktsioonide jutt õõnestavad usaldust, isegi kui sanktsioonide otsene mõju on tagasihoidlik.” Venemaa osakaal Saksa ekspordis on 3%.

Prantsusmaa tõmbas prognoosi allapoole. Prantsusmaa valitsus poolitas eile tänavuse majandusprognoosi 0,5%-le ning kiirustas teatama, et Euroopa peab majanduskasvu kiirendamiseks rohkem ära tegema. Ühtlasi teatas Prantsusmaa rahandus­minister Michel Sapin, et riik ei suuda eelarvedefitsiidi vähendamise eesmärgist kinni pidada.

“Viimased kolm-neli aastat pole me suutnud majanduse kasvumehhanismi parandada,” kommenteeris  FT-le Prantsusmaa olukorda Natixis Asset Managementi peaökonomist Philippe Waechter. “Prantsusmaa majanduses ei ole mingit reaalset jõudu ega impulssi.” Statistika näitab püsivat investeeringute vähenemist.

Hispaania tõstis tempot. Euro­ala neljandal majandusruumil Hispaanial õnnestus seevastu teises kvartalis esimest korda 2007. aastast majanduskasvu tempolt Saksamaast mööda minna. SKP kasvas 0,6%. Kreeka majanduses annab aeglustunud langustrend lootust, et põhi on varsti käes.

“On üsna selge, et riigid, mis on veenvalt alustanud struktuurseid reforme, näitavad paremaid, palju paremaid tulemusi kui riigid, mis pole nii talitanud,” ütles läinud nädalal Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ilmse viitega Itaaliale ja ka Prantsusmaale.

Keskpank uusi abinõusid majanduskasvu turgutamiseks ei avaldanud, kuid Draghi kordas, et üksmeelne valmisolek sekkumiseks on olemas. Ka möönis ta, et geopoliitiliste pingete kasvuga on kasvanud risk, et majanduskasv tuleb prognoositust kehvem.

 

Võrdlus

Kiireim kasv Lätil

II kvartali SKP kasv võrreldes eelmise kvartali ja 2013 II kvartaliga, %Läti 1,0 3,5Leedu 0,7 3,0Eesti 0,5 2,5Rootsi 0,2 1,9Saksamaa –0,2 1,3Hispaania 0,6 1,2Euroala 0,0 0,7Prantsusmaa 0,0 0,1Soome 0,1 –0,1Itaalia –0,2 –0,3

Allikas: Eurostat