Ameerika Ühendriigid ei planeeri sõjalist sekkumist Ukrainas, ütles eile Barack Obama. Samas tõdesid nii Saksamaa kantsler Angela Merkel kui ka Obama, et tuleks uute sanktsioonide kehtestamist Venemaale.
„Mõlemad juhid kinnitasid oma otsustavust jätkata tööd kriisi diplomaatiliseks lahendamiseks,“ selgub neljapäeva õhtul avaldatud Valge Maja avaldusest.
Obama – kes pöördus rahva poole enne riikliku julgeoleku meeskonnaga kokkusaamist – oli varem teatanud, et kohtub järgmisel kuul Ukraina presidendi Petro Porošenkoga. Kohtumisega loodab Obama kinnitada „USA jäägitud pühendumust Ukraina rahvale“. Obama vihjas, et Venemaa vastu võidakse kehtestada veelgi karmimad sanktsioonid.
„Minu ootus on, et me võtame ette täiendavaid samme, sest Venemaa pole valmis kriisi diplomaatiliselt lahendama,“ ütles Obama. Siiski rõhutas president, et sõjaliste meetmete kasutuselevõtmist ei kaaluta.
Just enne presidendikõnet nõudsid John McCain ja Lindsey Graham Venemaa vastu karmimaid sanktsioone ning suuremat toetust Ukrainale.
„[Ukraina invasioon] jookseb täielikult vastuollu tsiviliseeritud maailmaga, mida USA ja meie partnerid on peale Teist maailmasõda üles ehitanud,“ ütlesid senaatorid. „Kui me ei suuda või ei taha kaitsta oma väärtusi praegu, samuti sõpru, kes neid jagavad, siis ootab meid tume tulevik ning mitte ainult Ukraina, vaid ka meie jaoks.“
Seotud lood
Die Welt kirjutab, et Euroopa Liit võib järgmise sanktsioonide vooris keelata Vene viina, kalamarja ja teemantide sisseveo.
Prantsusmaa president Francois Hollande ütles täna, et see oleks "talumatu ja lubamatu", kui leiab kinnitust, et Venemaa väed on sisenenud Ukraina territooriumile.
Venemaa presidendi Vladimir Putini toetus on rekordtasemel, ehkki inimeste majanduslik heaolu halveneb.
Serbia ametivõimud teatasid, et Venemaa kehtestatud sanktsioonid on Serbiale andnud „ainulaadse võimaluse“, suurendamaks koostööd Venemaaga, vahendas Läti Delfi Serbia meediat.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.