Rendipinna leidmiseks kulub vähemalt pool aastat

Arco Vara äripindade osakonna juhi Tarmo Tuisu sõnul tuleb ettevõtte vajadustega maksimaalselt arvestava äripinna leidmiseks varuda aega. Soovituslikuks ajavaruks on pool aastat, spetsiifilisemate pindade puhul ka rohkem. Kui ideaalselt sobivat rendipinda ei leia või ei ole aega oodata, võib kaaluda ka ümberehitamist, kirjutab 8. septembri Äripäev kinnisvara rubriigis. 

Kui ideaalselt sobivat rendipinda ei leia või ei ole aega oodata, võib kaaluda ka ümberehitamist. “Kui muudelt tingimustelt paslik pind vajab ümberehitamist ja omanik lubab seda, võiks seda varianti tõsiselt kaaluda,” märkis Tuisk. Sobiva täielikult valmis üüripinna ootamine võib tema sõnul kujuneda vahel väga pikaks. “Isegi siis, kui ootate sobiva pinna ära, kuid teie ettevõtte kontseptsioon ei kattu täielikult eelmise üürniku omaga, on vaja teha teatud ümberehitusi. Hea asukohaga äripind kaalub üles ümberehituse kulud.”

Selleks, et sobiva äripinna puudumine ettevõtte arengut ei pidurdaks, soovitas Tuisk pikki plaane teha. “Neile, kes suudavad laienemisplaane piisavalt pikalt ette näha, ei ole see äri kasvatamisel takistuseks. Plaane on enamasti lihtsam pikalt ette teha ning neid vajadusel kohandada, kui häid äripindu käigupealt leida.”

Määravaks Cargobusi lähedus. Karmen Vesselov ASi Pajo trükikojast rääkis, et kui Pärnus tootmisega tegelev ettevõte Tallinna esinduseks üüripindu otsis, oli kõige olulisem kriteerium Cargobusi lähedus, et kontorist oleks mugav saadetisi teele panna ja asjadel järel käia. “Meil kontoris palju ei käida, kliendid tellivad tooted elektroonselt ning meie paneme posti, seega ei pidanud kontor väga esinduslik olema. Vajasime vaid ruumi näidisteriiuli ja kahe töölaua jaoks,” segitas Vesselov.

Kui ettevõte peaks lähiajal taas kord kontori jaoks ruume otsima, otsiksid nad enda sõnul ilma maaklerita internetist rendipindu ja kui kohe midagi sobivat silma ei hakka, alles siis kaaluksid rendipinna ümberehitamist.

Ka tarkvaraarendusega tegeleval ettevõttel Smartlink on selja taga üsna mitu kolimist ning järeleandmisi on tehtud eelkõige üüripinna kvaliteedile. Firma juhi Henrik Põdra sõnul on uute ruumide leidmine toimunud põhiliselt  maaklerite abil ning ka tutvusringkonna kaudu.

“Enda kogemusest võin öelda, et kõige tähtsam on hea kontori valikul selle asukoht, parkimisvõimalused ja ühistranspordiga ligipääsetavus,” märkis ta, lisades, et kui järeleandmisi on tehtud, siis just kvaliteedi arvelõ ning hiljem ise renoveerides.

Töötajad valimisel abiks. Tarkvaratootja Interinx juht Ingmar Pappel, kel on seljataga värske ettevõttele uue rendipinna otsimise kogemus, ei pidanud ruumide esinduslikkust valikul prioriteetseks. “Ettevalmistused algasid otsingutega kevadel ja lõppesid ümberkolimisega juulis,” märkis Pappel, kelle sõnul oli kolimise põhjuseks vajadus kiiresti kulusid vähendada ning vahetada suurem kontor väiksema vastu. Pinda Mustamäele otsiti kinnisvaraportaali kaudu.

Pappeli sõnul oli oluline, et olemas oleks tasuta parkimise võimalus, ühistranspordiga ligipääs ning lõpetatud sanitaarremont. Kuna ettevõtte töötajad käivad ise klientide juures esitlusi tegemas, satub kliente kontorisse vaid üks-kaks korda kuus, mistõttu ei olnud kontoriruumide esinduslikkus nende puhul prioriteediks.

“Hakkasin uusi ruume otsima märtsis-aprillis,” meenutas Pappel. “Üsna pea leidsin sobivad ruumid Akadeemia teel, aga töötajatele tundus, et see koht jääb liiga kaugeks.” Otsimises osalesid ka töötajad ja nii leiti kõigile sobivad ruumid lõpuks Kadaka Selveri läheduses.

Pappeli sõnul praegu üüripindade valiku üle kurta ei saa. “Äripindade leidmisega ei tohiks probleeme olla. Võimalik, et majanduskriis on olukorda mõjutanud, aga valik on lai, pakkumisi on nii tipptasemel, keskmise tasemega kui kehvemapoolseid, nii suuremaid kui ka väiksemaid,” rääkis ta.

Terrassiga kontor eramajas

Kondel OÜ juhi Jüri Kaevatsi sõnul on büroohooned igavad ja hallid, nemad on kontoriks ümber ehitanud ära ostetud eramajad.

Kakao, kohvi ja tee hulgimüügiga tegeleva Kondel OÜ juht ­Jüri Kaevats otsis ettevõtte kontori jaoks pinda seitse aastat tagasi. Enne seda töötas ta kodus.

Esikohale seati õdusus. Kuna tüüpilised valikud ettevõtte juhile ei meeldinud, otsustas ta kontoriks sobivad pinnad üürimise asemel hoopis laenuga osta ning endale meelepäraselt sisustada.

“Mulle ei meeldi kontorid. Need on nagu vanglad –  nii kurvad, klaasist majades, küprokist seintega, linoleumpõrandatega. Ostes on rohkem valikut ja saab luua hubasema kontori, mis vastab täpselt enda soovidele, võiks ju olla rõdu ja terrass...” kirjeldas Kaevats.

Nii kirjeldas ta ettevõtte kahte eramajades asuvat kontorit, millest üks asub kesklinnas ja on terrassiga, teinea asub Viimsis, mere ääres.

“Suvel on seal mõnusam, lisaks on vaja tihti Muugal sadamas käia ja sealt on hea sinna sõita,” selgitas Kaevats.

Laoruume küllaga. Teised lood on aga tema sõnul laoruumidega, mida Kaevats eelistab rentida. “Endal mul laoruume pole. Kõik on renditud. Muuga sadamas on palju sobivaid tolliladusid. Hoidmise hinnad on viimased 10 aastat olnud stabiilsed. Ladustamine on üliodav ja teenusepakkujaid palju,” märkis ta.

Teise põhjusena tõi ta välja suure töö, mida on vaja teha selleks, et oma laoruumide soetamisel logistika tööle hakkaks. “Logistika on Tallinnas väga hea. Konkurents on tihe ja igaüks püüab oma tööd võimalikult hästi teha.”

Maaklerid jooksid tormi

Veinivalmistamistarvikuid ning -koolitusi müüva OÜ Veinivilla asutaja Tiina Alaküla-Kuuler rääkis endale üüripinna otsimisest  maaklerite abil ning maaklerite tormijooksust tehingule.

 “Olin loll. Panin kinnisvaralehele üles kuulutuse, et otsin rendipinda. Muu hulgas oli sel ajal – 2010. aastal – Eesti ettevõtluses madal aeg ning kõik maaklerid jooksid mulle tormi.” 

Tasuta parkimine ja ligipääsetavus. Naine otsustas maaklerit mitte kasutada ning keskendus ise otsingutele. “Mul oli vaja kohta laoruumiks, mis oleks samas esinduslik – et oleks võimalus pidada väikest kaupluseosa ja et oleks ruumi koolituste tegemiseks. Sellist kohta oli üsna raske leida,” rääkis Alaküla-Kuuler.

Algul tegutses ta Tallinnas Luite tänaval, hiljem kolis Pääskülla Rännaku puiesteele ümber. Rendipindade otsingul olid tema jaoks peamisteks kriteeriumiteks, et parkimine oleks tasuta ning koht oleks ka ühistranspordiga ligipääsetav.

“Ei tahtnud äärelinna laopiirkonda. Oluline oli, et oleks käidav koht,” kommenteeris Alaküla-Kuuler.

Alati pole vaja kesklinnas olla. Hindadest rääkides oli  Alaküla-Kuuleri sõnul alguses raske üüripindade hinnatasemest aru saada, sest polnud, millega võrrelda.

“Kui alustasin, oli hindu raske võrrelda, sest võrdlusmoment puudus. Leitud pind tundus väga kallis ja hakkasin otsima soodsama hinnaga. Selle tulemusena sain suuremad ruumid oluliselt odavamalt,” rääkis ta, lisades, et ka teisel korral otsis ta üüripinna ise, mitte maaklerite abiga.

“Rendihinnad olenevadki sellest, mida vaja. Mina ei pea kesklinnas paiknemist vajalikuks,  mulle sobib ka äärelinnas,” selgitas ta.

PANE TÄHELE

Ümberehituse plussid

Kiirus. Sobiva täielikult valmis üüripinna ootamine võib kujuneda väga pikaks.

Asukoht. Pinna saab valida parameetrite järgi, mis on kõige olulisemad: asukoht, parkimiskohad, ühistranspordi lähedus vms.

Mugavus. Saab luua hubasema kontori, mis vastab täpselt enda soovidele.