Väga palju on inimesi, kes ei alusta oma äri sellepärast, et peavad end liiga nooreks või liiga vanaks, on öelnud väikeettevõtja Tarmo Kuusmaa blogisissekandes „Kui vanalt alustada oma äri“. Samas kirjutas Kuusmaa ka, et 40-aastane palgatöötaja hakkab ettevõtjaks vaid olude sunnil, näiteks koondamise või vallandamise järel uut tööd asemele pole võtta.
- Koolitajad Mari Suurväli ja Ingrid Kostabi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži arvutiklassis äriregistris ettevõtte asutamist õpetamas. Foto: Kadrin Karner; Äripäev
Pärnumaa ettevõtlusnädalal toimus Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis esimene 50. aastastele ja vanematele mõeldud ettevõtluskoolitus „Hõbejuusne ettevõtja“, mille eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja julgust esimese ettevõtjasammu astumiseks.
Jään koolitusele veidi hiljaks - klassi astudes pöördub kursuse vedaja, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži täienduskoolituse programmijuht Mari Suurväli ilmselt minu hõbejuuste puudumist ja klassis olijatest veidi nooremat olekut märgates minu poole: „Kas te olete kindel, et te olete õiges ruumis?“. Vastan kiirelt: „Jah, ma olen see ajakirjanik, kes eile helistas.“
Lisaks minule on kohale on tulnud vähemalt 15 huvilist, neist kaks mehed ning oma ettevõtjakogemusest on palutud rääkima kolm Pärnu naisettevõtjat, kes kõik alustasid 50-nda eluaasta ümber. „Me oleme harjunud olema aastaid riigitööl ja sel on ainult kaks häda – riigi leib on pikk ja peenikene,“ kõneleb hõbejuukselistele kuulajatele Mari Suurväli ja jätkab: „ei oleks meil leiba võtta ega õlut juua, kui erasektor seda meile ei toodaks.“
Koolituse teine lektor on väikeettevõtja Ingrid Kostabi, mõni aasta enne oma 50-ndat juubelit, 2008. aastal asutas ettevõtte Introne, mis tänaseks tegeleb koduabiteenustega, küttesüsteemide renoveerimise, päikeseenergial töötavate küttesüsteemide paigaldamise ja hooldamise ning santehniliste töödega. Enne, kui Ingridist sai ettevõtja, töötas ta 25. aastat palgatööl nii õpetaja, kultuurimaja juhataja kui ka koorijuhina. 10. aastat tagasi lõpetas ta Mainori majanduskooli.
Kui palgatööd, milleks oli majanduse õpetamine koolilastele, üha vähemaks jäi, otsustas ta alustada oma ettevõttega. „Palgatööle ei looda ma juba ammu enam. Ma näen suuremaid võimalusi kui palgatöö,“ arvab Ingrid praegu. Tookord ettevõtet asutades mõtles ta, et kui talle tööd pakkuda ei ole, peab ta seda ise teistele pakkuma. Mõne aja pärast jäi töötuks ka tema mees ning nii hakkaski Introne pakkuma santehnilisi töid, sest just selles valdkonnas oli Ingridi mees pikka aega töötanud.
Hõbejuukseliste koolitamise juures on Ingridi sõnul väga huvitav saada teada, mida teevad või kuidas mõtlevad teised temaealised. „Siinne suhtlemisvorm on väga hea. Tahaks teistele julgustust anda, et midagi sa suudad ikka teha, kui palgatööd ei ole.“ Palgatööle Ingrid enam naasta ei plaani: „Kui juba ettevõtja oled, siis tagasi enam ei lähe,“ on ta kindel.
Mari Suurväli soovitused
Pane elu jooksul kogunenud kogemus enda kasuks tööle
Vali valdkond, millest sul on aimu, nii on lihtsam alustada
Raha puudumine ei ole probleem – otsi toetusi ettevõtte alustamiseks
Ideede äranäppamist ei maksa peljata, testi oma äriideed sõprade ja tuttavate peal, kellega koos tahaksid seda ellu viia
Otsi probleeme enda ümber, olukordi, mis ei rahulda ja sinu idee asubki neid lahendama
„Me oleme suurepärased tegijad“
Oma ettevõtjaks saamise loo rääkis ka Malle Erend, kes 2011. aastast tegeleb FIE-na loengute pidamisega. „Kuna olin eelnevalt tegelenud täiskasvanute koolitusega, siis oli FIEks registreerimisel loogiline samm jätkata sama valdkonnaga. Tartu Ülikoolis omandatud õigusalased teadmised ja lisandunud praktilised kogemused riigiametis töötamise ajast annavad võimaluse edastada tudengitele vajalik õigusalane teadmistebaas,“ rääkis Malle.
Lisaks tudengite õpetamisele, annab ta loenguid ka Väärikate Ülikoolis ning osaleb gümnasistidele mõeldud Noorte Ettevõtluskooli programmis. Otsus ettevõtjaks hakata sündis Malle sõnul mõningase kaalumise tagajärjel, kuid ta on tehtud otsusega siiani väga rahul. „See annab mulle võimaluse vabalt valida tööaega ja -kohta, otsuste iseseisvust ja säilib rõõm igast teemast huvitatud kuulajast.“
Koolitust Hõbejuusne ettevõtja peab Malle äärmiselt tänuväärseks arvestades meie demograafilist olukorda ja koolituse sihtgrupi soovi osaleda riigi arengus. „Soov olla kasulik nii kogukonnale kui ka riigile on omane enamikule meie loengusarja kuulajatele. Kindlasti käivad sellega kaasas ka teatud kahtlused, mis on loomulikud elukogenud inimestele.
Alustada ei ole kunagi hilja ja seda kinnitavad ka paljud edulood. Kui inimene on kindel oma idee teostatavuses ja selle vajalikkuses, siis miks seda ei ole ellu viidud? Vanus ei ole kindlasti mitte takistuseks. Me oleme suurepärased tegijad.“
Värsked pensionärid otsivad tegevust ja pensionilisa
Koolituse teisel toimumiskorral on Pärnu kolledži arvutiklassis praktiline tund, kus iga üks saab lektori juhendamisel äriregistris ettevõtte asutamist läbi mängida. Kõige tagumises pingis, akna all, istuvad krapsakad prouad Sirje ja Maika, kes arvutiga hästi hakkama saavad ning koolituses aktiivselt kaasa löövad.
Maika on värske pensionär, alles selle aasta septembris jättis pikaaegse töö kaubanduses ja ütleb, et tuli koolitusele, kuna aega on ja pensionile tahaks ka lisa teenida. Ta ei ole veel otsustanud, kas soovib luua OÜ või MTÜ või millises valdkonnas tegutsema hakata aga teadmisi läheb ikka vaja, on Maika kindel. Pinginaaber, samuti pensionil Sirje ütleb, et tahab asjadega kursis olla. Ka temal ei ole praegu äriidee valmis mõeldud, kuid üks on kindel, koju istuma jääda ta ei plaani. „Ma olen varem FIE olnud. Mulle väga meeldib ka käsitööd teha aga ega sellest söönuks saa,“ teab Sirje oma kogemusest.
Koolitaja ja Pärnu kolledži täiendõppe spetsialist Mari Suurväli ütleb, et kui siit grupist kasvõi üks asutab ettevõtte, on koolitus juba asja ette läinud. Mõte, et sellist koolitust vaja on, tuli tal paari aasta eest. Kokku toimub oktoobris ja novembris viis koolituskorda, mis kodutööga ühes teeb 20 tundi koolitust ning annab koolituse läbinutele ka vastava tunnistuse. „Meie ühiskond vajab tegusaid inimesi ja oskusi, mis teil olemas on,“ kõneleb Suurväli klassi ees tulevastele ettevõtjatele: „Miks neid (oskusi-toim.) kodus hoida? Pigem teeme nii, et õpime juurde.“
Suurväli sõnul ei nähta Eestis piisavalt väärikas eas inimeste potentsiaali, mida saaks kasutada ettevõtluses või hariduses. „Maailma rahvastiku vananemine lihtsalt nõuab meilt väärikas eas inimeste kaasamist.“ Kuue aasta pikkune kogemus Väärikate ülikooli vedamisel, on Suurvälit veennud, et iga kodanik, olenemata east, on vajalik, kui ta mõistab, millised on võimalused ning oskab neid võimalusi ära kasutada. „Kui suudame inimesi aktiveerida ja panna mõistma, mis ühiskonnas toimub, kulub meil märksa vähem energiat ja vahendeid selle peale, et neile (vanematele inimestele- toim.) lihtsalt hooldusteenuseid pakkuda.“
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.