Finantsfirmade kehvalt kasutatud võimalus

Tervishoiuteenuste eest võimaldavad järelmaksuga tasu­mist praegu vaid hambaravi­kliinikud ja mõni tasuline eraraviasutus. Samas kinnitavad nad kõik, et võimalus maksta teenuse eest osamaksetena on kasulik nii raviasutusele, krediidifirmale kui ka meditsiinilise teenuse tarbijale, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised. 

SA Tallinna Hambapolikliinik juht doktor ­Anne Männik ütles, et ehkki järelmaksuga tasumist ei küsita tihti, on seda praegu siiski rohkem kui mõni aasta tagasi. “On tunda, et inimesed on muutunud julgemaks ja teadlikumaks ning kasutavad paremini pakutavaid võimalusi,” ütles Männik.

Põhiliselt kasutatakse järelmaksu korraga suuremat väljaminekut nõudvate teenuste puhul, nagu ortodontilised teenused, suuremad proteesitööd ja vahel ka implantaaditööd.“Polikliinikule on see mugav, sest osamaksed tasub patsient panka ja polikliinik saab keskenduda ravitegevusele,” ütles hambapolikliiniku juht. SA Tallinna Hambapolikliinik patsientidele pakub järelmaksuteenust LHV Pank.

Kliinik pakub intressivaba järelmaksu. Viljandi Hambakliiniku juht Ülle Lumi rääkis, et Medicredit külastas neid selle aasta juunis ja tutvustas ­uut lahendust, mis aitab patsiendil hambaravi teenuseid laenuga finantseerida. Hinnakirjas oli ­Lumi sõnul näitena toodud orienteerivalt üheksaks kuuks võetud 1000eurose laenu kulukuse määr 100 eurot. Laenu pakuti 300–6000 euroni tähtajaga kolmest kuust kolme aastani.

“Sõlmisime koostöölepingu, mis lubab meie arstidel tutvustada patsiendile ravilaenu tingimusi, ning kuna lepingu tingimused on konfidentsiaalsed, siis huvi korral annab arst patsiendile ­Medicrediti kontakti,” rääkis Lumi.

Sihtotstarbelist ravilaenu tutvustavad voldikud pandi Lumi sõnul registratuuri ja ooteruumidesse, kuid tema teada ei ole seda võimalust vahepealsetel kuudel kordagi kasutatud. Lumi lisas, et kuna tervishoius on iga patsient kulla hinnaga, pakub hambakliinik ka ise patsientidele intressivaba järelmaksulepingut, mille alusel patsient tasub kokkulepitud tähtajalised osamaksed.

Sama loomulik kui autoliising. Medicrediti üks omanikke, hambaarst Kristjan Gutmann ütles, et protsentuaalselt on nende koostööpartneritel kõige rohkem hambaraviteenuse pakkujaid, ehkki pakutava järelmaksuga saab tasuda kõikide meditsiiniprotseduuride eest.

“Laen meditsiiniprotseduuride jaoks ei ole iseenesest mingi uus leiutis,” sõnas Gutmann. “Arvan, et ka enne meie turuletulekut maksti kallimate protseduuride eest väikelaenu, näiteks krediitkaardi abil.”

Tema sõnul peaks tulevikus kallimate meditsiiniprotseduuride finantseerimine laenurahaga olema sama loomulik, kui seda on praegu näiteks autoliising. “On selge, et haigekassa ei suuda endale võtta kohustust kompenseerida kõiki tervishoiuteenuseid, mida tänapäeva meditsiin pakkuda suudab,” ütles Gutmann.

Meditsiiniturismi agentuur The Health Clinic teeb Eestis koostööd LHV järelmaksuga ning Soomes UNO Osamaksuga. Firma juhatuse liige ja tegev­juht Mihkel Adamson ütles, et sellist võimalust hakkasid nad pakkuma selle aasta mais, seega on tegemist uue asjaga.

“Aga selline teenus sai välja töötatud, sest klientidelt on selline nõudlus tõesti olemas,” lisas Adamson. Kõige populaarsem protseduur, mida nad on järelmaksuga seni müünud, on rindade suurendamine. “Seega peamine huvi on ikka plastiliste operatsioonide järele ning see on ka meie üks põhisuund,” rääkis ta.

Teenust on pakutud üle kümne aasta. Ka Fertilitase erakliinikus moodustavad järelmaksuga saadud teenustest enamiku plastikakirurgia protseduurid. Kliiniku juhi Ivo Saarma sõnul on põhjuseks tõenäoliselt see, et hinnad on seal kõrgemad kui mujal erialadel. Siiski on osamakseid kasutatud ka muude keskmisest kallimate teenuste puhul.Ta lisas, et Fertilitas on oma klientidele järemaksu võimaldanud üle kümne aasta. Selle ajaga on teenuse partner vahetunud: alustati Hansapangaga, suhe jätkus Swed­bankiga, nüüd pakuvad järelmaksu LHV ja Svea Finance AS.

Haiglad uus sihtgrupp

Viljandi Hambapolikliiniku juht Ülle Lumi ütles, et ehkki praegu pakuvad järelmaksu vaid hambaravifirmad ja erakliinikud, ei saa välistada, et peagi on krediidipakkujate sihtgrupiks ka haiglad, sest eriarstiabiusk aina kasvab ja ravijärjekorrad pikenevad.

“Mis hädalisel muud üle jääb kui kasutada tasulist arstiabi,” sõnas Lumi, kes lisaks hambapolikliiniku juhtimisele on ametis ka haiglavõrgu arengukavasse (HVA) kuuluva Viljandi haigla nõukogus.

“Niipalju kui mina HVA teenuste struktuuri ja nõudlust tunnen, siis prognoosin, et maakondlikest väikehaiglatest läheb see võimalus suuresti mööda, lihtsalt pole nõudlust,” rääkis Lumi. “Aga Põhja-Eesti ­Regionaalhaigla, kliinikum ja ka Ida-Tallinna Keskhaigla võivad leida sellest magusa lisa­finantseeringu,” pakkus ta.

Lumi on veendunud, et kaks olulist protsessi liiguvad eri suunas: nõudlus tasulise teenuse järele paljudel erialadel või konkreetse arsti puhul kasvab, aga haigekassa raha eest saadava ravi maht kahaneb, sest kallinevad teenused neelavad üha suurema ampsu piiratud ressursist ning ravi- ja diagnostika­teenuste nõudlus ületab haigekassa võimalusi.“Sellest vaatevinklist võib näiteks Medicrediti pakutav laen langeda viljakale pinnasele,” ütles Lumi.

Tarbijakaitse uurib arstide krediidifirmatSeptembri lõpul alustas tarbijakaitseamet laenufirma ­Medicredit OÜ suhtes järelevalvemenetlust, sest ettevõtte koduleht ja sellel kirjas olnud laenutingimused ei vastanud seaduse nõuetele.17. oktoobrini anti ettevõttele aega kodulehe ja lepingutingimuste muudatuseks ning tarbijakaitseametile tagasiside andmiseks.

Medicrediti üks omanikke hambaarst Kristjan ­Gutmann ütles, et tarbijakaitse­ameti märkused ei tulnud ootamatult. Praeguseks on nõutud muudatused tema sõnul tehtud.

Tarbija­kaitseamet vaatab vajadusel üle ka teised sarnast teenust pakkuvad ettevõtted. Amet ei näe probleemi laenu sihtotstarbes, kuid iga tarbijale laenu pakkuv ettevõte peab järgima võlaõigusseaduse tarbijakrediidi regulatsiooni, sealjuures vastutustundliku laenamise põhimõtet, ja veenduma isiku maksejõulisuses.