• OMX Baltic−0,03%283,88
  • OMX Riga−0,14%875,73
  • OMX Tallinn0,51%1 790,88
  • OMX Vilnius0,33%1 121,49
  • S&P 5001%5 996,66
  • DOW 300,78%43 487,83
  • Nasdaq 1,51%19 630,2
  • FTSE 1001,35%8 505,22
  • Nikkei 225−0,31%38 451,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,03%283,88
  • OMX Riga−0,14%875,73
  • OMX Tallinn0,51%1 790,88
  • OMX Vilnius0,33%1 121,49
  • S&P 5001%5 996,66
  • DOW 300,78%43 487,83
  • Nasdaq 1,51%19 630,2
  • FTSE 1001,35%8 505,22
  • Nikkei 225−0,31%38 451,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 29.10.14, 12:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Milleks Euroopa Keskpanga rahakülv?

Euroopa Keskpank on euroala majanduse ergutamiseks käiku lasknud hulga traditsioonilisi ja mittetraditsioonilisi meetmeid, kuid nii turgudel kui ka mitmete analüütikute seas valitseb jätkuvalt veendumus, et Euroopa Keskpank peab USA keskpanga eeskujul käiku laskma massilised võlakirjade tugiostud.
Eesti Panga president Ardo Hansson.
  • Eesti Panga president Ardo Hansson. Foto: Eiko Kink
Eesti Panga president Ardo Hansson selgitab, miks.
Intervjuu
Teie olete olnud seisukohal, et Euroopa Keskpanga tänaseks juba käiku laskud stiimulile peab andma aega mõjuda. Siiski ootavad turud lisa, nõuavad nn quantitative easing'ut (QE), suuremahulisi võlakirjaoste, mille taga olla kinni majanduskasv ja laenamine ja mis kõik veel. Mida see peab tulemuseks andma, kui laenuraha hind on juba praegu mõnede riikide jaoks viimaste sadade aastate madalaimal tasemel?
Kindlasti oodatakse, et see võib-olla veelgi rohkem intressimäärasid mõjutaks. Kaudse mõjuna, et krediidikanalid tööle hakkaks.
Mõni riik saab raha juba negatiivse intressimääraga? Kuhu need intressimäärad veel langeda saavad?
Need on õigustatud küsimused, mida mina esitan samal moel. Tegelikult siin natuke veel on allapoole võimalik tuua, aga kindlasti ei ole need võimalused suured. Kui sul otsesed meetmed on juba ammendunud, siis kui tahad mingit lisa saavutada, on see võimalik võib-olla pikemas horisondis. Lühiajalised intressimäärad on juba väga madalal, aga kui hakata ostma pikemaajalisi võlakirju, siis seal on veel teatud mänguruumi.
Lihtsal inimesel on raske aru saada, mida sellega tahetakse saavutada.
Praeguses olukorras ma näen, et selle mõju on palju piiratum. Kui teinuks seda aastal 2008 või 2009, kui intressimäärad olid kõrgel, siis täiendav mõju võiks olla palju suurem. Nüüd kindlasti, kui intressimäärad on juba madalad, on ka mõju selle võrra väiksem.
Ikkagi leitakse, et see on väga vajalik.
Jah, mõeldakse, et siin on kindlasti mingi kasutamata võimalus. Isegi kui ta niipalju ei anna kui mingis teises olukorras, ta siiski võiks mingit mõju avaldada.
USA keskpank hakkab sel nädalal oma QE programmi lõpetama. Mida see saavutas?
Ma ei ole selle programmi eri faaside ajalugu lahanud, aga ma saan aru, et vähemalt algfaasis see kindlasti mõjutas pikemajalisi intressimäärasid ja võib-olla kinnisvaraturu elavnemist jne. Kui pikemaajaline intressimäär on see, mis mõjutab investeerimisotsuseid, siis see võis avaldada mõju. Aga loomulikult selle mõju hindamiseks pead alati suutma kirjeldada olukorda, mis oleks tekkinud ilma nende meetmeteta. See on juba teaduslik lähenemine.
Kas keskpank saaks osta ainult raskustes ja enim abi vajavate euroala riikide võlakirju või peab ostma kõigi riikide võlakirju?
Nii kuidas sellest praegu on räägitud, ta peaks siiski ostma laiapõhjalise euroala keskmise. See ei ole suunatud praegu mingi konkreetse riigi suunas, vaid ta peaks hõlmama võimalikult paljusid riike. Et ta oleks eelkõige rahapoliitiline instrument, mis on suunatud kogu euroalale. 

Seotud lood

Uudised
  • 10.12.14, 20:03
Ardo Hansson skeptikute leeris
Eesti Panga juht Ardo Hansson ütles täna, et on jätkuvalt skeptiline Euroopa Keskpanga massiliste tugiostude suhtes euroala riikide võlakirjaturul.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.01.25, 11:56
Südikad väikeettevõtjad tulevad kriisidest võitjatena välja
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele