Leidlikult loodud ohutu töökoht

Pea iga töötaja on käinud tööohutuskoolitusel, loengul, lugenud õppematerjale. Selline enese­harimine on igale tööstustöölisele kohustuslik. Mõni ettevõte on aga välja mõelnud moodused, kuidas tööohutus õppijale atraktiivsemaks muuta, kirjutab 20. novembri Äripäev tööstuse rubriigis.

Ericsson Eesti õpetab tööohutust õppefilmidega, mis näitavad, võib töötajaga juhtuda, kui ta tööohutusreegleid ei täida. Senised meetodid ei olnud õnnetuste arvu loodetud arvul vähendanud, seega tekkis ettevõttel idee, et juhtunud õnnetusi tuleks visualiseerida. “Esialgu näitasime koosolekutel videoid. Edasi tegime õppefilme, kuidas käituda ja milliseid võtteid kasutada, et vältida võimalikke õnnetusi tulevikus,” selgitas Ericsson Eesti tööohutusspetsialist Olav Erikso.

Kasu oli tema sõnul kohe näha. Töötajatelt tuli palju tagasisidet, koolituste lõpus küsiti küsimusi ja tehti kommentaare. “Igavatest loengu tüüpi koolitustest said põnevad ja õpetlikud videokoolitused,” selgitas Erikso.

Õnnetuste arv on pärast uut moodi koolitustega alustamist vähenenud ja töötajad on ettevaatlikumad. Eesmärk on tõsta töötajate teadlikkust, mis viibki väiksema õnnetuste arvuni.

Peale selle on Ericsson Eesti tootmises ja lao­aladel sisse seadnud suured ekraanid, kus jookseb sise-TV. Sealgi jooksevad õppevideod, mis tuletavad töötajatele tähtsaid reegleid meelde. Töötajad on andnud isegi soovitusi, millistel teemadel võiks tööandja tulevikus õppefilme valmistada.

Postkast ohuteadetega. Energeetika- ja automaatikavaldkonnas tegutsevas suurfirmas ABB on tööõnnetuste vähendamiseks loodud süsteem, kuidas ohuolukordadest teavitada. Iga töötaja, kes märkab ohtu, kirjutab väljatöötatud vormile teate ja paneb vastavasse postkasti. ABB keskkonna- ja tööohutusspetsialisti ­Katrin Meose sõnul muutub töökeskkond tänu postkastile aina paremaks. Lisaks loob see ühist vastutustunnet.

Meose sõnul ei ole ohupostkast uudne idee. Ohuolukordadest teavitamise nõue on sisse kirjutatud nii Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kui ka Euroopa Liidu õigusaktidesse. “Samas ei ole ei ole paljud ettevõtted seda tõhusalt rakendanud,” sõnas ta.

Pärast ohupostkasti paigaldamist on firmas tööõnnetuste arv kahanenud. Meose sõnul õigustab süsteem end täielikult ja kasu on mitmekülgne. “Meie töötajate teadlikkus ohutusest ning tähelepanelikkus on iga aastaga kasvanud. Oluline on see, et meie töötajad on terved ja nende töövõime ei ole kahjustatud,” lausus ta.

Meos meenutas, et esialgu tuli töötajaid veenda, et süsteem on tõesti kasulik, aga praeguseks on töötajad juba palju tähelepanelikumad ja võtavad nii enda kui ka teiste ohutuse eest järjest rohkem vastutust.

Ettevõte plaanib töökeskkonda veelgi ohutumaks muuta. Praegu on tähelepanu keskpunktis alltöövõtjate ohutus. Töötatakse välja elektroonilist lahendust ohuolukordadest teatamiseks. See lubab ohuolukorrast teada anda kas telefoni laaditud rakendusega või veebilehekülje kaudu.

Meos selgitas, et info ohtliku juhtumi kohta peab jõudma võimalikult kiiresti vastutava isikuni. Ühtlasi võimaldaks selline lahendus anda teavitajale kiiret tagasisidet, kuidas olukorda lahendada.

Punane märgis õnnetuskohas. Uksetootja JELD-WEN Eesti tuletab töötajatele ohutusnõudeid meelde punaste märgistega. Ettevõte paigaldab igasse kohta, kus on toimunud tööõnnetus, punase hoiatava kleebise. JELD-WEN Eesti töökeskkonnaspetsialist ­Kristel Karpp selgitas, et ideeni jõuti aasta tagasi ajurünnakul. Kleebise kujundas ettevõte ise ja enne märgi maha panemist kirjutatakse sellele ka õnnetuse kuupäev.

Ettevõte kinnitab, et kleebis on täitnud oma eesmärki ja töötajad on andnud head tagasisidet. Tema sõnul teavad töötajad nüüd paremini, millised ohud neid töökohal varitsevad. Ta lisas, et kohtades, kuhu kleebis on paigaldatud, uurivad töötajad, mis on juhtunud ning millised ettevaatusabinõud on pärast seda tarvitusele võetud. Kleebis tekitab töötajates küsimuse, kas ka tema on ohus, kui samas kohas töötab? Ja kuidas seda ohtu likvideerida?

Karpp selgitas, et eesmärk on terved töötajad. “Me tahame vähem tööõnnetusi. Igasugune teavitus ohtudest töökohal paneb töötajaid ja juhte mõtlema ning riske ennetama. Töötajad on tihti igapäevarutiinis ega adu kõiki ohte, mis neid töökohal varitsevad.”

Mängides reeglid selgeks. Ehitusettevõte Skanska AS Eesti koostas Rootsi emaettevõtte eeskujul töötajatele lauamängu “Tervelt koju”. Idee pärineb Rootsist, aga täpselt samal kujul mõtet üle ei võetud. Tolleaegse Skanska tööohutusspetsialisti Tarmo Nakkurti sõnul oleks mängu kohaldamine Eesti oludele olnud liiga kulukas ja aeganõudev. “Samas köitis mängulisuse idee” märkis Nakkurt. “Mõtlesime välja idee põhiliini, pöördusime lauamänge valmistava ettevõtte poole ja pärast mõningast pusimist, katsetamist, mängimist ja ümbertegemist see lauamäng valmis saigi,” rõõmustas Nakkurt.

Idee tuli Nakkurti sõnul soovist parandada töötajate arusaamu ja suhtumist. Nakkurti sõnul on raske hinnata mängu kasu, aga mängijate tagasi­side on olnud positiivne. “Inimesed on mängides rõõmsad. On neid, kes on mänginud mitu tundi järjest ja pärast tänanud,” selgitas ta.

Nakkurt loodab, et lauamäng on tõstnud töötajate teadlikkust ohtudest. “Me ei tea, kas need, kes on seda mänginud, on jäänud terveks seetõttu, et nad mängides õppisid, või seepärast, et neil on lihtsalt vedanud,” ütles ta . “Ent sisimas usun, et mäng on andnud paljudele juurde mõistmist ja tarkust.”

Mäng sobib kõigile. Nakkurti sõnul sobib mäng igale ettevõttele ja igale perele. Lauamängu sisu on ehitussektori tööohutusnõuete teadmine ja kestvus nelja-viie mängija puhul umbes 45 minutit. Lauamängul on lihtne ja täisversioon.

Nakkurti sõnul on tulevikus veel plaanis köitvaid ohutuslahendusi propageerida. Üks võimalus on nn tööohutuse kaardipakk, mis sisaldab ehitusobjekti peamisi ohutusreegleid ja nõuandeid. Kaardipakki on mugav taskusse või tööriistakasti pista. Lehed on määrdumise vähendamiseks lamineeritud ning kaartide kasutamine on tänu värvilahendusele ja köitemeetodile mugav. “Seega, kui ehitusobjektidel on kasutusele võetud need kaardipakid, pole kellelgi enam põhjust öelda, et ta ei tea reegleid või ei oska asju õigel moel teha,” põhjendas Nakkurt.

 

KOMMENTAAR: Alati saab paremini

Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja

Tööohutusele saab ja tasub rohkem tähelepanu pöörata enamikus ettevõtetes. Ka neis, kus olukord on parem kui enamikus teistes, on kindlasti võimalus veel midagi paremini teha. Seejuures ei tohi tööohutuse kõrval unustada ka töötervishoidu.

Üha rohkem on tööandjaid, kes on mõistnud töötervishoiu ja tööohutuse olulisust, ning püüavad võimalikult palju sellega tegeleda. Kahjuks ei ole kadunud ka need tööandjad, kelle eesmärk on tööjõu kasutamine kasu saamise eesmärgil, mõtlemata kasutekitajate töötingimustele.

Uudseid lahendusi kasutatakse ja neid saab liigitada kahte suuremasse rühma. Esiteks, uute töökeskkondade, seadmete ja tehnoloogiate kasutamine. Tavaliselt kaasnevad sellega lisaks tegevuse efektiivsemaks muutumisele ka tervislikumad ja ohutumad töötingimused. Teiseks püütakse leida olemasolevates tingimustes kasutatavaid uusi ideid ennekõike töökorralduses. Näiteks kasutatakse töötajate juhendamisel lisaks üldsõnalistele ohutusjuhenditele konkreetse ettevõtte töökeskkonna ohutegureid tutvustavat videot.

Uudsed lahendused aitavad kaasa ohutuma ja tervislikuma töökeskkonna loomisele. Lisaks nende lahenduste enda omadustele tekitab uudsus töötajates huvi ja seetõttu mõeldakse enam, kuidas tööl terveks jääda.

Positiivsem on olnud tagasiside muudatustele, mille tulemusel töötajad tajuvad, et nende töö on kergemaks ja mugavamaks muutunud. Olgu see siis vähem kummardamist pärast isereguleeruva kõrgusega materjalialuse kasutuselevõtmist või uue tarkvara kasutuselevõtmine, mistõttu ei pea enam andmeid erinevatest allikatest koguma.