Eestlased tõmbasid Helsingis tähelepanu

Helsingi messikeskuse WC-s olid kolmapäeval üleval inglisekeelsed sildikesed kirjadega: "Mulle meeldib seda teha erinevates kohtades.", "Teen seda tavaliselt 2-3 korda nädalas.", "Tegin seda eile koos oma 2 sõbraga." Kõikidel oli juures selgitus postitada lause Twitterisse, et saada Eesti õlut.

Nii püüdis idufirmadele ja investoritele suunatud konverentsil Slush tähelepanu Eesti idufirma GoWorkaBit. Tähelepanu nad ka said. Ettevõtte Twitteri lehel on kümneid postitusi mainitud fraasidega ja nende boksi juures messikeskuses tungles pidevalt inimesi.

Võit viis Slushile

GoWorkaBit oli üks kahest Eesti idufirmast, millel õnnestus Slushil oma väljapanek üles seada ja sellest võeti maksimumi. Lisaks kesvamärjukesele jagati kleepse, loositi T-särke ning loomulikult selgitati huvilistele, millega õigupoolest tegeletakse.

End töökohtade Twitteriks nimetav GoWorkaBit on loonud platvormi, kus ettevõtted saavad kiirelt pakkuda lühiajalist tööd inimestele, kes soovivad valida, kus ja millal nad töötavad. Näiteks leiti idufirma abil 3 minutiga kuus inimest tööle H&Mi lattu.

Idufirma üks asutajaid Kei Karlson rääkis, et nii osalemine Slushil kui ka võimalus seal oma boks püsti panna ei olnud algselt plaanitud. Piletid konverentsile said nad ühelt Garage48 ürituselt auhinnaks. Helsingisse minnes otsustasid nad võtta viimast ning kandideerida nii müügikõnede võistlusele Slush 100 kui ka esitada taotlus oma boksi püstipanemiseks. Kuna mõlemat ei lubatud, otsustati boksist loobuda, kuid viimasel hetkel õnnestus neil seegi saada.

"Meil on siin tore olnud ja oleme ägedaid tutvusi saanud. Meie boks on hästi populaarne, sest laused on meeldejäävad ja kõik on näinud neid silte WC-s," rõõmustas Karlson Slushil.

Ettevõte eesmärk oli eelkõige investoreid leida ja end tutvustada. Mõlemal päeval toimusid varem kokku lepitud kohtumised investoritega. Lisaks õnnestus idufirmal pääseda jutule ka USA tehnoloogiaväljaande TechCrunchiga, mis on varemgi aidanud Eesti idufirmadel maailmas rohkem tähelepanu saada.

Ootamatu populaarsus

Keeleõppe platvormi pakkuv Lingvist oli samuti oma boksiga väljas. Sealgi oli uudistajaid palju, nii et tuli tükk aega oodata kuni õnnestus mõne idufirma esindajaga jutule pääseda.

Siingi paistsid silma kohaliku õlletootja pudelid, mis olid kaetud idufirma logoga. Lingvisti kasutajaskonna juht Ellen Murula ütles, et jooke jagavad nad neile, kes otsustavad sealsamas nende keeleõppe platvormiga liituda. Murula tõdes, et pärastlõunaks oli huviliisi olnud sadu ja neile endalegi tuli ootamatult, et sedavõrd paljud inimesed tahavad Lingvisti programmi proovida.

Suurimas võiduks Slushil nimetas ta pääsu nende 10 ettevõtte sekka, kes pääsesid võistlema Demo Showcase'ile. Kui Slush 100 võistlus oli mõeldud varase staadiumi idufirmadele, siis Demo Showcase'ile pääsesid hilisema staadiumi start-up'id.

"Seal toimus väike publikuhääletus, kus me ei võitnud, aga kindlasti võitsime inimeste südamed," ütles Murula.

Lingvistilgi oli kokkulepitud kohtumisi invesrotitega, mis läksid edukalt. "Investoreid on mitmesuguseid. Mõni tuleb lihtsalt uurima, teine tuleb konkreetse plaaniga, et saatke mulle numbreid ja kaasake mind oma listidesse, ma tahan jälgida, kuidas teil järgmise kolme kuu jooksul läheb," kirjeldas Murula.

Eestlased jäid silma

Lingvisti väljapaneku juures uudistanud virtuaalse proovikabiini loonud Fits.me kaasasutaja Paul Pällin rääkis, et ka Fits.me esindajad vaatasid Slushil ringi eelkõige plaaniga leida korralik baas uue investeerimisringi tarbeks. Konverentsi esimene päev mööduski neil investoritega kohtudes. Pällini sõnul ei tahetud sel korral väljapanekut teha ja ta tõdes, et enamik kohaletulnud ettevõtteid peabki muul viisil tähelepanu saama.

Heelosophy sai tähelepanu Slush 100 võistlusel, kus ta pääses ainsa Eesti idufirmana poolfinaali ehk 20 parima sekka. Kingadele erilisi sisetaldasid pakkuv ettevõte küll finaali ei saanud, kuid jäi žüriis olnud investoritele silma.

"Pärast poolfinaali tuli üks žüriiliige ütlema, mis me järgmine kord võiksime paremaks teha. Ju siis mingisugune diskussioon oli ja midagi jäi kripeldama, et tuli tagasisidet andma," meenutas Heelosophy asutaja Seren Eilmann.

Samuti võistluse esimeses voorus osalenud Fleepi üks asutajaid Henn Ruukel märkis pärast konverentsi, et ei tasu kurvastada sellepärast, et enamik Eesti idusid esimesest voorust edasi ei saanud. Kuna kõnedeks oli aega vaid mõni minut ja edasipääsenud pidi välja valima lühikese aja jooksul, ei tohiks neid otsuseid Ruukeli hinnangul liiga tõsiselt võtta.

Eilmann nõustus, et see võislus ei olnud kindlasti põhjapanev ja hindamiskriteeriumid olid üsna pinnapealsed. "Ma tunnen südamest kaasa sellele žüriile, mis pidi 100 pitch'i üle vaatama ja neid hindama," lausus ta.

Heelosophylgi olid kokku lepitud kohtumised investoritega, kuid mõningaid loodeti kohata kohapeal. "Aga Slushil väga selle peale loota ei saa, et kuskil kokku satud kellegi olulisega. Seda massi on seal nii palju, et peab väga täpselt kokku leppima, kus ja kuidas," tõdes Eilmann. 

Investoritega kohtumiseks ei ole Slushi vaja

Ürituse suurus oli see, mis talle ka väga ei meeldinud, sest teeb raskeks täita üht olulist eesmärki - investorite leidmist. "Ootasime natuke rohkem, et kui investorite näod ja nimed selgeks õpitud, siis mõne ikka üles leiab, aga 13 000 inimest on selline mass, et ei ole võimalik reaalselt kokku saada nendega, kellega tahad kohtuda. See mass enam ei tööta nii," rääkis Eilmann. Kuigi investoritega oli võimalik kohtumisi eelnevalt kokku leppida ja vestlusteks oli loodud meesikeskuses lausa eraldi alla, siis Heelosophy juhi hinnangul tuleks selleks palju eeltööd teha ja nii võiks sama hästi kohtumisi kokku leppida Slushi väliselt.

Konverentsi rolli investorite leidmisel ei pidanud märkimisväärseks ka GoWorkaBiti üks asutajaid. Karlson märkis, et Slush on hea koht, kuhu kuulama tulla teiste ettekandeid, aga network'imiseks ehk uute tutvuste leidmiseks on see liiga suur.

"Nii palju kui ma olen siin inimestega rääkinud, siis nad ütlevad kõik, et selle konverentsi suurus on liiga hoomamatu. Kui ma pean kohtumise ette kokku leppima, siis võiks kohtuda ka kohvikus, mitte ei pea Sluhsile pileti ostma," rääkis Karlson.

Ruukel jäi aga eriarvamusele ja tõi Slushi plussina endiselt esile seda, et väga suur osa olulisi investoreid tuleb ühte kohta kokku ja lihtne on seal võimalikult paljudega kohtuda.