Mustamäe üllatavad impulsid

Korterit oli viimati remonditud aastakümneid tagasi. Tellija soov oli teha värskenduskuur ilma suuremate ümberehitusteta ning kohandada see üürikorteriks. Hiljem plaanid mõnevõrra muutusid, kuna korter hakkas tellijale nii meeldima, et ta otsustas sinna oma perega ise sisse kolida, kirjutab 4. detsembril ilmuv Äripäeva ajakiri Sisustaja.

“Üldjoontes sai kujunduskontseptsioon paika pandud üsna algetapis, kuigi paljud nüansid selgusid alles töö käigus,” räägib sisekujundaja Elina Freimuth. “Esmaseks suunaks seadsime skandinaaviapärase ja karge kujunduse. Meeldiva üllatusena leidsime vana põrandakatte alt väga heas seisukorras põrandalaua. Renoveerimist väärisid ka siseuksed ning viimasest remondist pärinevad ajastule omased sisse ehitatud esikukapid.”

Kohe alguses otsustasid Elina ja tellija koos, et ära kasutatakse võimalikult palju olemasolevat sisustust ning täiendusi püütakse leida taaskasutusest. Ühest küljest aitas see vähendada kulutusi, mis on üürikorteri sisustamisel igati mõistlik mõte. Teisest küljest andis see kindlasti ka erilisema lõpptulemuse. Köögimööbel ja mahukad seinariiulid said valmistatud siiski eritellimusmööblina.

Muudatusteta nuputatud muutused

Suuremat planeerimist vajas siin vaid vannituba. Tellija soovis dušinurga asemele algset vanniga lahendust, kuid vahepeal oli kööki vannitoa arvel laiendatud, mistõttu tuli tavapärasest rohkem nuputada, et kõik taas ära mahuks, kuigi nüüd juba märksa kitsamale pinnale.

Kuna korteris ei soovitud planeerigut muuta, pidi ruumikasutusmugavuse tagama sisustus ning selle õige paigutus. “Eelkõige tuleb arvestada ruumi kasutaja elustiili ning harjumustega. Kuna korterit planeeriti üürile andmiseks, valisime töö lihtsustamiseks potentsiaalse sihtgrupi – noore pere väikese lapsega. See aitas valikuid konkretiseerida,” selgitab Elina.

Eelnevalt vannitoa arvel laiendatud köök kippus siiski jääma veidi kitsaks, et mahutada sinna normaalses mõõdus söögilaud. Selle asemel lisas Elina köögimööblile eraldiseisva lisatöötasapinnana köögisaare ning söögilaua paigutas hoopis elutuppa. “Köögist jääb see ehk veidi liiga kaugele, kuid selle eest täidab nüüd mitut funktsiooni. See on söögilaud, lapsele mängu ja joonistamise pind, vajadusel töönurk,” ütleb ta.

Algselt oli idee kõik seinad värvida valgeks, kuid lõpuks otsustati hallika tooni kasuks, et hele põrand ning valged mööbliesemed paremini esile tõuseks. “Siseviimistluse valimisel võiks arvestada ka lemmikloomadega, näiteks tumedakarvalise kassi või koera omanik võiks eelistada valge põranda asemel midagi tumedamat,” märgib Elina ja lisab, et siseuste värvis said otsustavaks kollased klaasid. Kakaokarva hall tundus nende juurde kõige sobivam.

Ilmestuseks i-le täpp

“Ei tahaks kuidagi alahinnata valitud siseviimistlust ja eritellimusmööblit, kuid tuleb tunnistada, et peamisteks ilmestajateks osutusid siin korteris hoopis hoolikalt valitud detailid ning sisustuselemendid,” selgitab Elina, et need lisavad kõige suurema annuse isikupära ning panevad i-le täpi. “Siia korterisse sai väga palju õigeid detaile leitud sisustuskauplustest HomeArt, Hemtex ning Eesti disainipesast Les Petites'ist,” lisab ta.

Kuigi vaibad jäävad tavaliselt viimasteks sisustuselementideks, peab Elina sõnul kohe alguses olema suund selge. “On väga suur vahe, kas vaibast plaanitakse teha ruumi pilgupüüdja, kasutada teda mõne muu sisustusdetaili esiletoomiseks või on tema peamine roll olla siduv element kogu interjööri eri nüansside vahel,” räägib Elina. Esikuvaip, sõna otseses mõttes ruumi täht, on leitud taaskasutusest. Vaibagaleriist on aga pärit elutoa efektne vaibajääkidest pilgupüüdja ning magamistoas siduva elemendina vildist kootud vaip.

Stiilinäitest tulemuseks

Hea koostöö peamine võtmesõna on usaldus. “Võttes appi sisearhitekti, on esimeseks eelduseks loomulikult stiililine sobivus, kuid mitte vähem oluline pole ka sümpaatia ja meeldivus inimlikul tasandil,” ütleb Elina ja lisab, et ka kõige professionaalsema tegijaga võib koostöö takerduda, kui puudub hea teineteisemõistmine ning usaldus. “Kaheldes pidevalt sisearhitekti soovitustes ja valikutes, võiks sama hästi tema teenusest üldse loobuda ja üritada iseseisvalt hakkama saada,” soovitab ta, “vastasel juhul võib tulemus tulla küll hea, kuid mitmekordse aja- ja energiakuluga mõlemale osapoolele.”

Korteri omaniku jaoks oli kujundamise protsess pidev avastamine, mis meeldib ja mis mitte. Kui algselt oli eesmärk anda sisekujundajale võimalikult vabad käed, kuna tema koostatud stiilinäide meeldis, siis kujundamise käigus sattus ka omanik ise hasarti. Soovitusena mainis ta, et on hea, kui sisekujundaja mõned ideed ka põhja laseb, sest kogenematu pilguga võib kergesti mööda panna. Näiteks värvide ja mustritega üle pingutada või hoopis vastupidi, liiga tagasihoidlikke valikuid teha.