• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 18.12.14, 12:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suursaadik Jüri Luik lahkub Moskvast

Eesti suursaadik Vene Föderatsioonis Jüri Luik asub tuleva aasta augustist juhtima Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust.
Jüri Luik
  • Jüri Luik Foto: Postimees/Scanpix
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) nõukogu esimehe, kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani sõnul saab keskus võimeka juhi. "Suursaadik Jüri Luik on Eesti üks mõjukamaid julgeolekupoliitika asjatundjaid ning rahvusvaheliselt väga tunnustatud analüütik,“ ütles Marran. 
Luik on olnud välisminister, kaitseminister ja riigikogu liige. Ta on töötanud suursaadikuna NATO juures ja Belgias, Hollandis ning Luksemburgis. Aastatel 2003-2007 oli Luik saadik Ameerika Ühendriikides ning aastatel 2007 kuni 2012 Eesti alaline esindaja NATOs. Alates 2012. aastast on Jüri Luik Eesti saadik Moskvas.
Keskuse praegune juht suursaadik Matthew Bryza on ametis 2012. aasta kevadest ja tema leping lõpeb 2015. aasta kevadel. Bryza jätkab tegevust keskuse rahvusvahelises nõukojas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele