Teadlik majandusliku kahju tekitamine vastastikuste sanktsioonidega on umbtee, mis ei vii kuhugi, leiab Saidafarmi juhataja Juhan Särgava.
- Juhan Särgava Foto: Äripäev
Toidusektoris on alles esimese ehmatuse aeg. Kui vaadata aasta plaanis, siis oleme 12 korruselise hoone katuselt alla hüppamisega kolm korrust allapoole langenud, „maani“ jõudmiseni on veel aega.
Esmased küsitlused põllumajandustootjate hulgas annavad hajuvaid vastuseid: 60st 3 mõtleb lõpetamise või omandi edasimüümise peale, 12l on kohustuste tasumisega märgatavaid raskusi, 8 ütleb, et seni pole veel suurt häda miskit, ehk läheb kergemaks. Pooled ei soovi enamat avaldada, kui et rahavoog kahaneb, kulutusi ja investeeringuid kärbitakse.
Madal hind. Tuntavalt madalamate (tühjendusmüügi) hindadega on õnnestunud piimatooteid, eeskätt juustu müüa ja ladudesse ruumi saada. Piima vastuvõtmist ei ole tulnud peatada, kuigi hinnatase on allpool tootmiskulusid. Ketikauplustes ja eeskätt turgudel näeme lõunanaabrite juuste tuntavalt madalate hindadega.
Piimatoodetel on hulgaliselt kampaaniamüüke, mis võimaldab üldist hinnataset vabalangusest säästa. Global Dairy Farming prognoosib olukorra normaliseerumist uue aasta augustiks keskmisele tasemele 310 eurot tonni ees. Vastastikku on õnnestunud majandusi kahjustada suurusjärgus 50 mld eurot. Kannatavad tavalised inimesed mõlemal pool. Ettevõtted jooksevad tühikäigul, toidukaupu müüakse tühjendusmüügihindadega. Poliitikutel oli ja on kõht täis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“