Soome president Sauli Niinistö pühendas suurema osa oma uusaastakõnest julgeolekuküsimustele, nentides, et muutunud ohuolukorras, kus Euroopas Ukrainas käib sõda, tuleb Soomel usutava kaitsevõime säilitamiseks oluliselt suurendada riigikaitsekulutusi.
- Soome president Sauli Niinistö Foto: Eiko Kink
„Ilma märkimisväärse lisapanuseta ei ole see võimalik,“ ütles Niinistö.
Soome on neid väheseid Euroopa riike, mis ei välistanud sõjalise rünnaku ohtu ka peale külma sõja lõppu ning jätkas panustamist riigi kaitsevõimesse. Oluline turvalisuse alustala on kuulumine Euroopa Liitu. Ning sammhaaval edeneb kaitsekoostöö Rootsiga. Lõppenud aastal viisid mõlemad riigid uuele tasemele ka koostöö NATOga.
„Ütlematagi on selge, et kui me seda soovime, on meil alati võimalus taotleda liikmeks saamist,“ ütles Niinistö NATOga liitumise väljavaatest.
Soome mõistab hukka Krimmi annekteerimise, Venemaa tegevuse Ida-Ukrainas ning katsed piirata riikide enesemääramisõigust, ütles Niinistö. Kuid Soome peab oluliseks ja püüab kaasa aidata konfliktile rahumeelse lahenduse leidmisele.
Venemaa on Soome naaber. Kuid „Venemaa teab hästi, et Soome on ja jääb osaks läänest,“ rõhutas Niinistö.
Seotud lood
Ajalehe Helsingin Sanomat tellitud küsitlusest selgub, et 90% soomlaste hinnangul saab president Sauli Niinistö oma tööga hästi või isegi suurepäraselt hakkama.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.