Kaubandusgigandid juurutavad arengumaades tarbimishullust

Indias Bengalurus elav Ragini töötab lapsehoidjana ning teenib umbes 108 eurot kuus. Pärast maksude maksmist ei jää talle just palju kuluraha.

Hiljuti märkas 49aastane Ragini, et tema lemmikseebi Unilever PLC Hamami hind on kerkinud 24 ruupia ehk umbes 32 eurosendi võrra. Seebil on ka uus pakend ja lisatud on uusi koostisosi. Kuigi Ragini on väga hinnatundlik, pigistab ta silma kinni ning ostab oma lemmikseepi edasi. „Ma olen sellega nii harjunud ega taha muud kasutada,“ nentis ta.  

Ragini pole aga ainus, kellele hindade kasv silma on jäänud. Üha enam märgivad ka turundajad, et arengumaades teevad tarbekaubad läbi muudatusi, mis tipnevad hinnatõusuga. Tegemist on märkimisväärse uuendusega, arvestades, et kümneid aastaid on tarbekaupade müüjad püüdnud arengumaades hoida hinnad võimalikult madalal.

Tundub, et selline strateegia on nüüdseks aga minevik. Kuna maailmamajandus on praegu pigem loid ning arengumaade müüginumbrid vaibuvad, püüavad tarbekaupade müüjad müüginumbreid kasvatada uue strateegiaga – suruda ühte tootesse kokku rohkem omadusi ning tõsta hinda.

Näiteks viis Unilever hiljuti Brasiilia turule OMO pesugeeli, mis peaks asendama pesupulbrit. Võrreldes pulbriga on pesugeeli hind 30% kallim, kuigi Unilever ütleb, et tegelikult tuleb pesupesemine geeliga kokkuvõttes odavam kui pulbriga.

Lisaks sellele on Unilever tutuvustanud arenevatele turgudele ka kallimaid šampoone ning kätepesuseepi, mis pärast 10sekundilist kätepesu annab värvi muutes märku, et käed on puhtad.

Unileveri konkurendid Procter & Gamble, Colgate-Palmolive ja Henkel on kasutamas sarnast taktikat. Näiteks püüab Procter & Gamble veenda India mehi kasutama tavaliste raseerimisvahendite asemel Gilette'i omi, kuna need olevat nahasõbralikumad.

Unilever on arengumaade poodide lettidele toonud ka üha laiema tootevaliku, mis võimaldab inimestel valida.

Mõistagi on selline mäng väga ohtlik. Ei tasu unustada, et arengumaades elavad inimesed on eriti hinnatundlikud ning võivad jätta toote üsna kergekäeliselt ostmata. Unilever on aga kommenteerinud, et tegelikult on uus strateegia aidanud kasvatada ettevõtte turuosa. 60% ettevõtte käibest tuleb just arenevatelt turgudelt.

Unileveri pressiesindaja sõnul on kõik muudatused tehtud tarbija huvidest lähtuvalt.

Kõigi tarbijate huvid pole aga võrreldavad. Wall Street Journal kirjutab hotellis töötavast Krishnappast, kes on aastaid deodorandi asemel talki kasutanud. Mõni aeg tagasi avastas ta enda jaoks tänu atraktiivsele reklaamile Unilever Axe'i deodorandi. Siis aga alustas Unilever oma uue müügistrateegiaga ning paiskas poeriiulitele suures koguses deodorante. Krishnappa jäi valimisega hätta ning pöördus tagasi talgi juurde.

Teisalt peab nentima, et Unileveri kampaania on lisanud ka kohalike poodnike ärile hoogu juurde. Haresh Bhai on Mumbai äärelinnas poodi pidanud juba 20 aastat. Tema kauplusest võib leida peaasjalikult söögikraami ning esmatarbekaupu, näiteks seepi. Nüüd aga on tema poodi jõudnud ka niisutavad šampoonid, näokreemid ning vedelseebid. Pood on maast laeni kaupa täis.

Bhai ütleb, et alates sellest ajast, kui Unilever tõi kohalikule turule Dove'i kaubamärgiga tooted ning Procter & Gamble'i Pantene šampooni, on need inimeste seas väga populaarseks saanud. „Rahvas jookseb tormi,“ lausus ta.