1000euroste arvete nõue paljastas petuskeeme

„Enne oli selliste juhtumite avastamine rohkem nagu lotovõit,“ ütles maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe.

Ta kommenteeris üht avaldatud näidetest, kus isik deklareeris, et tal ei ole kajastamisele kuuluvaid müügitehinguid, kuid üle 400 tehingupartneri deklareeris samalt isikult soetust nelja miljoni euro eest. „Siis peaks üles otsima, kes on need 400 isikut ja neilt küsima, kas olete ostnud ettevõttelt x. Suhteliselt keeruline on sellist infot saada. Praegu see info on kohe olemas, saame küsida, mis toimub, miks sa ei deklareeri,“ selgitas Veermäe.

Ligi 4000 tehingut riskiettevõtetega

Teine näide võimalikust käibe varjamisest tuvastas, et isik deklareeris Eesti-sisest müüki 122 000 euro väärtuses, kuid märkis, et vähemalt 1000eurose kogusummaga müügitehinguid ühe tehingupartneri lõikes ei ole. Seejuures neli erinevat ostjat deklareeris samalt isikult soetust 350 000 euro eest.

Kuigi praegu ei ole veel jõutud põhjalikult analüüsida, kui palju on võimalikke pettusi avastatud, rõhutas maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm, et esitatud andmetest on juba kasu olnud, sest nähakse oluliselt rohkem andmeid, kui on siiani käibemaksudeklaratsioonidele kantud.

„Meil on riskiettevõtete nimekiri, kus kahtlustame variisikuid ettevõtte juhtorganites, kus ettevõtted on seotud tahtlike pettustega. Näeme võrreldes kuu taguse ajaga esimest korda, et 3391 ettevõtet, kes meie jaoks ei ole riskiga, on teinud tehinguid nende ettevõtetega,“ rääkis Helm. Seda, kas ausad ettevõtjad on teadvustanud, kellega nad tehinguid teevad, ei osanud Helm öelda, kuid tõdes, et maksuametil on võimalus nüüd välja selgitada, kas tehingud olid teadlikud või on vaja ettevõtjaid hoiatada.

Müüjate ja ostjate andmed erinevad

Esitatud infost selgus, et müügiarved kattusid täielikult tehingupartnerite esitatud andmetega 6700 ettevõttel, ostuarved kattusid 7300 ettevõttel. „Võib küsida, miks nii vähe ja kas andmete kattuvus on hea või halb,“ tõdes Helm. Ta selgitas, et kuna praegu ollakse stardipositsioonil, ei taheta hinnanguid anda, seda enam, et andmete erinevus võib olla tingitud erinevatest põhjustest ega pruugi automaatselt pettust tähendada. „Ebaõiglane on anda hinnangut ja tunnustada neid, kel on õnnestunud või sildistada neid, kel pole õnnestunud. Asja mõte on see, et me tegelikult näeme pilti kordi paremini kui varem oli võimalus näha,“ kõneles Helm.

Esitatud müügitehingute puhul tekkis suurim vahe sellest, et ostja deklareeris müüjast väiksema ostusumma. Tehingute vahe oli 522,4 miljonit eurot. 95,6 miljoni eurone vahe tekkis ostjate deklareerimata jäänud ostuarvetest ja 38,3 miljonine vahe sellest, et ostja deklareeris müüjast suurema ostusumma.

Ostutehingute puhul oli suurim vahe sel juhul kui müüja deklareeris ostjast väiksema müügisumma - 385,8 miljonit eurot. Deklareerimata jäetud müügiarvete puhul oli tehingute vahe 45,4 miljonit eurot ja ostjast suuremat müügisummat deklareerinud müüjate puhul 55,9 miljonit eurot.

Helm märkis, et suured vahed ei tähenda automaatselt pettust, vaid näitab ära kohad, kus on pettuserisk ja summade erinevuse põhjusi hakatakse alles selgitama. „Me hakkame otsima, millest see on põhjustatud - kas probleemist kajastusel või on peidetud pettust. See toob meile tööfrondi ette,“ ütles Helm.

Pettused tulevad kiiremini välja

Veermäe kirjeldas, kuidas varem oli tavapärane, et käibemaksuga seotud petuskeeme avastati pool aastat hiljem, kui kõnealused ettevõtted võisid olla juba pankrotti läinud ja neilt polnud enam midagi võtta. „Praegu mis juhtub on see, et aasta esimesel tööpäeval on meil laual konkreetsed ülesanded, mida teha,“ märkis ta. 

Veermäe meenutas, kuidas varem jõudis maksuamet kontrollida käibemaksu tagastusnõudeid kuu jooksul vaid mõne protsendi ulatuses ja kontrollitutest 80% oli kõik korras. Nüüd prognoositakse tema sõnul, et vähenevad sellised olukorrad, kus lihtsalt pisteliselt kontrollitakse ja küsitakse ettevõtja tehinguinfot. „Me keskendume sinna, kus tõenäoliselt võivad olla probleemid ja saame keskenduda neile juhtumitele operatiivselt, et kahjud ei kumuleeruks,“ lausus ta.

Maksu- ja tolliamet teatas täna, et 55% käibemaksukohustuslastest ehk 41 000 ettevõtet esitas esmakordselt infot oma tehingute kohta. Enim oli ettevõtteid, kes deklareerisid tehinguid kuni viie partneriga, kokku oli ligikaudu 34 100 müügi- ja 29 800 ostutehingute deklareerijat. Nende hulgast on välja jäänud 390 ettevõtet, kes said deklaratsiooni esitamiseks pikendust, et oma raamatupidamissüsteemid uue korraga vastavusse viia. Helmi sõnul on need peamiselt suurettevõtted nagu näiteks Tallinna Kaubmaja.

Ettevõtjad ihuvad endiselt hammast

Enne seaduse jõustumist protestisid ettevõtjaid esindavad liidud jõuliselt 1000euroste tehingute deklareerimise vastu. Reaalsusega ei olda endiselt leppinud ja nii esitasid maksumaksjate liit ning väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon detsembris riigikogule pöördumise tunnistada deklareerimist kohustav seadus kehtetuks.

Pöördumises välja toodud olulisemad punktid:

* Uus kohustus lisab halduskoormust ausatele ettevõtjatele, kurjategijad leiavad uue võimaluse, kuidas oma musti tegusid maksuameti eest varjata.

* Nn superandmebaasi loomine koormab liigselt maksuhaldurit, sest suurem osa kogutavast infost on maksukontrolli seisukohast ebavajalik. Ettevõtete erineva töökorralduse ja raamatupidamise praktika tõttu tekib hulk vigaseid ja lahknevaid kandeid, mis kulutavad asjatult maksuametnike ressurssi.

* Mure on kogutud andmete turvalisuse pärast, oht on ärisaladuse lekkele, mille kahju võib olla korvamatu. Võrreldes praegu MTA käsutuses olevate andmetega on uue korra järgi kogutavate andmete maht oluliselt suurem ning nende sisu oluliselt erinev.

Ühendused soovivad, et riigikogu võtaks uuesti arutusele alternatiivid, mida ettevõtjad enne seaduse jõustumist pakkusid. Peale selle pannakse ette korraldada ettevõtjate hulgas küsitlus, et välja selgitada, kui palju on seadusemuudatus kaasa toonud aja- ja rahakulu.