Eesti tuleks Kreeka eraldumisega eurotsoonist toime, ütles Danske Banka juht Aivar Rehe.
- Danske Banki juht Aivar Rehe. Foto: Andras Kralla
Kui Kreeka erakorraliste valimistega saab võimule Syriza partei eesotsas Alexis Tsiprasega,
võib riik eurotsoonist eralduda. Valimised toimuvad 25. jaanuaril.
Danske Banki juhi Aivar Rehe sõnul on Kreeka eraldumine eurotsoonist vägagi tõenäoline. „Kindlasti puudutab see Euroopa majandust, aga mitte fataalselt,“ ütles ta. Rehe märkis, et igal mündil on kaks poolt – kui Kreekat ennast ootavad ees rasked ajad, siis Euroopa majandus tervikuna suudab olukorraga kenasti toime tulla.
Rehe ütles, et Kreeka riskid Eesti ja Skandinaavia pangandust oluliselt ei mõjuta. „See riskistsenaarium maandati ära juba aastatel 2011-2012, kui olukord oli keeruline. Siis loodi Euroopas mitmeid päästefonde, mis olid peamiselt Kreeka, Portugali, Hispaania ja Iirimaa panganduse restruktureerimiseks,“ rääkis Rehe.
Tema sõnul oleks Kreeka eraldumine eurotsoonist valusam just Saksamaale ja Prantsusmaale, kes on võtnud Kreeka panganduses riske. Eestis ja Baltikumis on riskid aga juhitatavad ja pole seetõttu enam nii põletav probleem, kui mõned aastad tagasi. „Kindlasti tuleb punast informatsiooni ja teavet veel pikalt, aga arvan, et loodud turvafondid on piisavad, et põrge vastu võtta,“ ütles ta.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.