Maksuamet otsib libavabatahtlikke

Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on kontrollimisel selgunud, et uut liiki nn vabatahtlike puhul on tegemist inimestega, kelles tööandjad üritavad leida võimalust, kuidas vabatahtliku töö silti kasutades hoiduda ametlikult töötasu maksmisest ja sellega kaasnevast maksude maksmisest.

Lemendiku teatel peab töötamise registri (TÖR) kanne alati vastama sisule ja lõpetatama õigeaegselt. Ta ütles, et vabatahtlik töötamine kasumi teenimisele suunatud ärisektoris saab ikkagi olla üksnes erandlik ega ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel üksnes vabatahtlikku tööd ilma selle eest tasu saamata.

"Alati on võimalik maksta vastavalt tööpanusele, isegi kui see on väike," lausus Lemendik. Tema sõnul tuleb ka tasaarveldused deklareerida ja kui tasumine lükkub kaugemasse perioodi, on ikka tegemist tasustatava tööga ja valida tuleb teine kande liik.

Kui maksuhaldur peaks sattuma sellist töötamist kontrollima, siis lähtub maksuamet ikkagi asjaoludest. "Kui on selge, et tegemist on eksitusega, siis anname võimaluse parandada. Kui asjaoludest selgub, et tegemist on pahatahtliku ja/või korduva rikkumisega, siis tuleb sellele ka vastavalt reageerida," märkis ta.

Lisaks kahtlustele, et töötamise registri kanne on tehtud tahtlikult vale, on Lemendiku sõnul ka juhtumeid, kus vabatahtlikena registreeritakse n-ö igaks juhuks, kuigi reaalselt tööd nad ei tee ja tasu ei saa. Näiteks on registreeritud vabatahtlikena pereliikmeid, praktikante või osanikke.

Lemendiku teatel on antud juhul maksuhaldur selgitanud, et igaks juhuks kandeid ei ole vaja teha: sugulasi ja sõpru igaks juhuks ei pea registrisse kandma, registrisse kantakse vaid reaalne töösuhe. "Praktikalepinguga praktikante, kes tasu ei saa, ei kanta registrisse," ütles ta.

Ei registreeri vabatahtlikke

Jaekaubandusettevõtted Põldma Kaubandus ja Maxima Eesti ei ole vabatahtlikke kasutanud. Põldma Kaubanduse juht Heinar Põldma ütles, et temale teadaolevalt ei ole neil 300 töötaja seas ühtegi vabatahtlikku. "Praktikante on küll olnud, aga mitte väga palju. Paar inimest aastas ikka on," märkis ta.

Tartus pereettevõttena kohvikut Anna Edasi vedav Silver Urbas ütles, et nemad ei ole vabatahtlikke registreerinud ega kasutanud, kuid peab veidraks olukorda, et igasugust vabatahtlikku abistavat tööd tuleb alati kirja panna. "Loomulikult suvel võib mõne festivali ajal tulla perenaise mõni sõbranna paariks tunniks appi, aga see on pigem erand kui reegel. Eks see ole natuke kummaline, sest kui mul tuleb õde õhtul appi nõusid pesema, ja ta ei olegi registris, et mis siis saab," lausus Urbas. Tema hinnangul on senine kriitika pigem suunatud sellele, et mõned ettevõtjad ei soovi oma töötajaid näidata, jättes nad töötamise registrisse vastavalt kirja panemata.

Ligi kuus aastat ettevõtet juhtinud Urbas on toitlustuses otsinud palju töötajaid. Tema sõnul on töövestlusele tulnud ka inimesed, kes ütlevad, et eelmises kohas said nad ümbrikupalka. Praegu on olukord teine, sest varasemast täiemahuline ümbrikupalk on asendatud miinimumpalgaga, millele lisandub ümbrikupalk.

Firmadel, kes maksavad miinimumpalgast suuremat töötasu, on Urbase sõnul ebaausas konkurentsis ülikeeruline hakkama saada. "Toitlustusvaldkond ei ole veel nii prestiižne, inimesed ei ole nõus palju maksma. Asi ei ole ettevõtjate ahnuses, lihtsalt ei tulda välja ja minnakse seda teed…" selgitas Urbas olukorda. Tema sõnul olevat selline käitumine mõnedele ettevõtetele justkui sundkäik. Kuigi Urbas ei osanud öelda protsentuaalselt, kui palju inimesi töötab toitlustusettevõtetes mustalt, arvas ta, et selliseid on ikkagi liiga palju.

Tööga tutvumine

Maksuameti teatel on eelmise aasta 21. detsembri seisuga 1302 tööandjat TÖRis registreerinud 1728 kehtiva staatusega vabatahtlikku. Äriühingute ja FIEde juures töötab 1420 vabatahtlikku, MTÜdes, SAdes ja riigiasutustes 318 vabatahtlikku.

Millised on peamised põhjused vabatahtlike töötajate registreerimisel? Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et töösuhete järelevalve raames kontrollitud tööandjate ütluste kohaselt on peamine soov anda inimestele võimalus tööga tutvuda ja praktikat / esmaseid tööoskusi omandada, et seejärel otsustada, kas töösuhtesse asuda või mitte. "Paraku on mõnel juhul selline nn proovimine toimunud juba mitmeid kuid ja sageli ka teatava tasu eest, mis viitab selgelt töösuhtele omastele tunnustele," selgitas ta.

Miidla-Vanatalu sõnul kinnitavad ka vabatahtlikuna registreeritud töötegijad, et nende soov on eelkõige katsetada, kas töö neile sobib või mitte. Töölepingu seaduse kohaselt on aga pooltele n-ö proovimiseks ja sisseelamiseks antud võimalus katseaja rakendamiseks.

Ainult riikliku kontrolli ja sunniga ei saa Miidla-Vanatalu sõnul seadusekuulekust kasvatada. "Kuni leidub töötajaid, kes on valmis töötama nn vabatahtlikuna või üldse ilma töötamise registri kandeta ehk mustalt ning vastu võtma töötasu, millelt makse ei maksta, leidub ka tööandjaid, kes sellist töötamise võimalust pakuvad," ütles ta.

Miidla-Vanatalu teatel peaks Eesti väikese riigina olema kokkuhoidvam ja üksteise suhtes hoolivam, seda ka töötades. Ta lisas, et eeskuju teistele riikidele võiks olla selles, et töötamise registri kanded vastaksid tegelikkusele ning makstud tasudelt oleksid maksud ja maksed tasutud ja töö tegijale seeläbi sotsiaalne kaitse tagatud.