• OMX Baltic−0,58%269,23
  • OMX Riga0,33%876,7
  • OMX Tallinn−0,7%1 720,77
  • OMX Vilnius−0,45%1 040,19
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,7%8 206,35
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,18
  • OMX Baltic−0,58%269,23
  • OMX Riga0,33%876,7
  • OMX Tallinn−0,7%1 720,77
  • OMX Vilnius−0,45%1 040,19
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,7%8 206,35
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,18
  • 23.01.15, 15:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskkonnaministeerium: võimalik, ent lühiajaline lahendus

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse hinnangul on rahandusministri pakutud lahendus üks võimalikke variante, ent pigem on see lühiajaline lahendus.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus.
  • Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus. Foto: Eiko Kink
Rahandusminister Maris Lauri pakkus välja muuta aastane põlevkivi kaevandamismäär perioodipõhiseks, et ühel aastal kaevandamata jäänud maavara saaks kasutada samadel tingimustel kümne aasta keskmise piirmäära raames tagantjärele.
Lõhmus selgitas, et aastasest piirmäärast vähem kaevandatud varu tagantjärele kaevandamine on üks võimalikke lahendusi. Viimase 5 aasta jooksul ei ole kaevandatud kogus ületanud 16 miljonit tonni aastas. „Juttu saab olla maksimaalselt 5 aastat tagasi mineva lahendusega, sest alates aastast 2009 on meil olemas kaevandamise piirmäär. Sarnaselt turba regulatsioonile saab paindlik maht olla ettevõtte põhine,“ selgitas Lõhmus.
Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu, et tegemist on lühiajalise lahendusega, kuna ettevõtete tehniline võimekus põlevkivi kasutamiseks on üle 20 miljoni tonni aastas. Ministeerium rõhutas, et tegemist on taastumatu loodusvaraga, mille kasutamine ei saa lõpmatus suunas kasvada. Kaevandamismahtude suurendamisele tuleb kõrvale panna reaalne kahju loodus- ja inimkeskkonnale. „Me räägime Eesti suurimast keskkonnakasutajast nii vee, õhu, jäätmete kui ka ressursikasutuse osas. Aastas tekib põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel ligi 16 miljonit tonni jäätmeid - tuhka, aherainet, poolkoksi. Põlevkivitööstusest mõjutatud piirkonnas on halvas seisundis kolm põhjaveekogumit kogupindalaga üle 3000 km2,“ märkis Lõhmus. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.24, 15:42
Sergei Astafjev ja Aleksandr Kostin: anname noortele sportlastele võimaluse treenida ja mängida kõrgemal tasemel
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (laen.ee, smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele