Torm röövib metsaomaniku raha

“Rahaline kahju on suurim tormikahjustusega palgimetsas. Kui palgimetsast võib kännuraha netotulu olla 35 eurot/tm, siis küttepuiduna langeb kännuraha alla 8 euro/tm,” selgitas Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Lauri Salumäe. Lõppraie tasub teha olukorras, kus tormikahjustus on kasvava metsa täiuse oluliselt alla viinud. “Kui maha on kukkunud kuni 20% puid, võib mõistlik olla teha sanitaarraie,” lisas ta.

Salumäe sõnul tasub arvestada, et üks kord tormile vastu pidanud puude juurekava on tormiloksutusest nõrgem. See võib tähendada, et juba järgmine üle 25 m/s tuul teisest suunast lükkab suure osa esimese tormiga püsti jäänud puudest ikkagi ümber. Milline puuliik langeb tormis esimesena? Tormikahjustus tekib enamasti metsas, mis on üle 15 meetri kõrge. “Ehk keskealises ja vanemas metsas,” ütles Salumäe ning jätkas: “Mida suurem on puu ja tema võra, seda suurem on tuuletakistus ja tormikahjustuse oht.”

Tormikahjustuste puhul räägitakse kahest mõistest – tormimurd (vahel öeldakse ka tuulemurd) ja tormiheide. Esimene neist tähendab puu murdumist, teisel juhul on torm puu koos juurtega maa seest välja rebinud ja ümber paisanud.

Üldiselt on leht- ja segametsad tormikahjustustele vastupidavamad kui okaspuupuistud. Erametsakeskuse andmetel on männikutes rohkem tormimurdu, kuna männi juured on kinnitunud väga sügavale maasse. Kuusk seevastu on hoopis teisest puust ja tema juurestik asub pinna lähedal ning seetõttu esineb kuusikutes sagedamini tormiheidet.

Eriti tormihellad on liiga hõredaks raiutud kuusikud ja raiega tuultele avatud metsaservad, kirjutatakse Erametsakeskuse kodulehel. Lehtpuudest taluvad tormi halvemini haab ja kask. Erametsakeskus soovitab tormikahjustatud metsa võimalikult kiiresti koristada, kuna maas lebavad puud soodustavad putukate (üraskid, siklased) sigimist ning juure- ja tüvemädanike levikut. Kuidas oma metsa kaitsta? “Tormimurru või -heite vastu olulist abi mõnest tegevusest loota pole. Eriti kui tuul on üle 25m/s,” sõnas Salumäe. Ta soovitab tuuleohtlikku metsa mitte ülemäära harvendada.

Kõrgemal metsal aitab püsima jääda see, kui puu saab tuule tõustes temast tagapool seisvale naabrile toetuda. “Tänapäeval võib tormi oodata lõunast, läänest ja põhjarannikul ka põhjast. Seetõttu raiutakse metsanduse hea tava kohaselt mets esimesena lahti alati ida poolt.”

Mets tormipuudest puhtaks

Kuigi oma metsas võib tormimurdu koristada igaüks ise, ning kogenud metsaomanik tihti nii ka teeb, võib algaja metsaomanik pigem ohtliku töö ka sisse osta. “Maha kukkunud puu lahti lõikamine on ohtlik, kuna puus on pinged, mis pärast lahti lõikamist võivad ettearvamatult vallanduda. Lõikekohast mitmetonnise jõuga eemale kargava tüüka eest on võimatu eemale hüpata. Seega on saemehel vaja kogemust, et arvata enne lahtilõikamist ära, millises suunas pinged puus on,” selgitas Salumäe.

Kui puud on langenud üksteise peale, tähendab see pingeid mitmes suunas ja seetõttu on kõige mõistlikum lõigata tormimurdu või -heidet harvesteriga. See vähendab tööde käigus tekkida võivate vigastuste tõenäosust. “Harvesteriga (langetustraktor – toim) saab lahti lõigata ka mitme meetri kõrgusel asuvaid puid, mis võivad olla äärmiselt ohtlikud saemehele,” lisas ta.

Metsade majandamise ja raietöödega tegeleva Metsahaldur OÜ metsatööde juhi Andry Mataloja sõnul sõltub töö hind mitmest faktorist. Üks olulisemaid neist on juurdepääs tormikahjustusega langule. “Olenemata sellest, kas minna tuulemurdu koristama saemeeste brigaadi või harvesteriga, on oluline, et puitmaterjali teekond metsast palgi kokkuostjateni, oleks võimalikult lühike. Mida vähem kulub raha palgi viimisele metsa servast lähima teeni ja sealt kokkuostjani, seda kasumlikum omanikule,” selgitas Mataloja.

Teine oluline nüanss hinna kujunemise juures on pinnas tormimurru alal. Kas see on aasta ringi kuiv ja kandev või märg ja soine. “Kui pinnas on liigniiske, peab töödega ootama külmemat perioodi, mil metsani pääseb nii harvesteri kui ka väljaveotraktoriga,” ütles Mataloja.

Ligikaudsed hinnad, milles on arvesse võetud nii puude lõikust kui ka väljavedu, on: harvester pluss väljaveo­traktor 12–14 eurot/tm; saemehed pluss väljaveotraktor 14–17 eurot/tm. “Külmal talvel võib ülestöötamise hind tööde rohkuse tõttu üks kuni kaks eurot kallim tulla,” rääkis Mataloja.

Saemeestega töötamise eelis on Mataloja sõnul paindlikkus pehme pinnasega ja raskesti ligipääsetavatel lankidel või väiksemate koguste juures. Harvesteri kasuks räägib töö kiirus ja väiksem ülestöötamise hind. Eelkõige avalduvad need suurte koguste, nagu näiteks 200 kuni 300 tihumeetrit, juures. Kui tormi murtud puude kogus pole suur, võib töid kombineerida ka sanitaarraie, harvendusraie või lageraiega.

Mataloja sõnul vaatab enne tuule- või tormimurru koristamist tööde asukoha üle Metsahaldur OÜ metsakasvataja, kes koos metsaomanikuga valib tööde teostamiseks sobivaima aja ja meetodi. Seejärel esitatakse keskkonnaametile metsateatis ehk raiepilet.

Lugu ilmub 28. jaanuari kuukirjas Metsandus. Lisaks saad teada, millised on trendid metsaturul ja kuidas ühistu liikmeks hakata.