Tagantjärele Iirimaale antud euroala ja IMFi abipaketti hinnates nendib Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et oli viga, et kogu Iiri pankade päästmise kulu jäi maksumaksjate kanda.
- IMFi juht Christine Lagarde. Foto: Scanpix/Reuters
Kulud oleks tulnud jaotada laiemalt kogu euroalas ning kahjumit kandma panna ka tagamata laenude väljastajad, vahendas Financial Times.
Iiri maksumaksjatele läks pankade päästmine maksma 64 miljardit eurot. Võlakirjaomanikke ei kaasatud, kuna kardeti nakkusohtu teistes euroala riikides.
IMF leiab tagantjärele, et sellised riskid „ei olnud ilmsed“. Hinnatase, kus Iiri pankade võlakirjad tol ajal kauplesid, viitas, et tagamata võlakirjade omanikud eeldasid vähemalt mingit kahjumit.
IMF nendib, et euroala riikide vahel ei olnud Iiri vankuva panganduse stabiliseerimiseks piisavalt koordineerimist ning euroala poolt vajalikud sammud viibisid.
Euroopa institutsioonid muretsesid küll Iiri kriisi laiemate mõjude pärast, kuid stabiliseerimise koorem jäi kõik Iiri maksumaksjate kanda.
2013. aastal tunnistas IMF Kreeka abipaketis tehtud
vigu.
Vigadest hoolimata leiab IMF, et Iiri abiprogramm oli edukas. Iirimaa on kapitaliturul tagasi.
Eile laenas Iirimaa kuueks kuuks 500 miljonit eurot nullintressiga. Siin on muidugi toetav mõju Euroopa Keskpanga läinud nädalal avalikustatud võlakirjade tugiostuprogrammil.
2012. aastal, kui Iirimaa abiprogrammi lõppemise järel kapitaliturule naasis, nõudsid investorid kolmeks kuuks laenamise eest 1,8% suurust tootlust.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.