Lauri: ei emiteeri!

Eesti Panga mõtteid hakata riigiettevõtete võlakirju ostma, rahandusminister Maris Lauri kommenteerida ei tahtnud, küll aga ei poolda, et riik ise võiks võlakirju emiteerida.

“Emiteerida võlakirju lihtsalt sellepärast, et neid emiteerida, ei kõlba kusagile,” oli Lauri kriitiline ja lisas, et kindlasti ei tohiks võlakirjade emiteerimisel jooksvate kulutuste eest maksta. “Võlakirjade emiteerimine on laenu võtmine. Seda tuleb teha väga konkreetsetel pikaajalistel põhjustel, mitte lühiajalistel.”

Rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane tõstatas küsimuse, miks peaks riik praegu ise võlakirju emiteerides raha küsima, kui ta saaks pankadest laenates seda tunduvamalt odavamalt.

“Eesti saaks pikaajalist väga soodsat laenu. See on minevikujutu ajamine. Aastatel 2000–2002 oli juttu, et võiksime Maailmapangast laenu võtta, teha võlakirjaemissiooni ja ehitada valmis Tallinna-Tartu maantee. Kui oleksime seda teinud, lahendanuks see palju regionaalseid probleeme – inimesed poleks Eestist ära kolinud,” rääkis ta. “Kindlasti ei tohiks emiteerida võlakirju, et katta haigekassa puudujääki. Jooksvaid kulutusi ei tohi sellega katta.”

Kui me ei taha, et Eesti mujale lahkuvatest inimestest muudkui tühjeneks, võiks taas võlakirjadele mõelda. “Kui veidigi prooviksime päästa, et inimesed ei koliks ainult Tallinna või Eestist välja, siis võime küsida, kas juhul, kui teeksime korraliku ühenduse Tallinnast Tartusse ja ehitaks maantee lõpuni, jääks mõni inimene näiteks Paidesse elama?” lisas Varblane. “Kui riik ütleks, et ehitame Tallinna-Tartu-Võru või Valga maantee, siis oleks sel mõtet.”

Seejärel tuleks vaadata, kumb on riigile odavam: kas võlakirjade emiteerimine või laenu võtmine. Kui seda on võlakirjade emiteerimine, näitaks Varblane rohelist tuld. Praegu on soodsam laenu võtmine.

“Mulle tundub, et on kadunud algne põhimõte, milleks Euroopa Keskpank tehti: ta ei tohtinud valitsustele laenu anda,” märkis Varblane.