Soome vajab madalamaid palku ja rohkem töökäsi

Borg andis eile üle Soome riigiteaduste doktori Juhana Vartiaineniga kahasse valminud analüüsi Soome majanduse probleemide olemusest koos soovitustega, millised võiksid olla lahendused. Raporti tellis Soomes lähenevate valimiste eel peaminister Alexander Stubb, tekitades sellega kõva kahina nii Soome kui Rootsi avalikkuses.

„Rootsi on majanduskriisis meist paremini hakkama saanud. Rootsi hõive tase on mitme protsendipunkti võrra kõrgem kui Soomes. Äkki oleks naabritelt midagi õppida,“ põhjendab Stubb oma tellimust raporti eessõnas.

Laias laastus joonistub raportist välja, et Soome tõsiseimad probleemid on viimasel 5-7 aastal käest lastud palgakulud, millega Soome on oma konkurentsivõime kukutanud võrreldavaks pigem Euroopa lõunapoolsemate riikidega – Prantsusmaa ja Itaaliaga –, ning elanikkonna kiire vananemine.

Võrreldes Soome peamiste ekspordipartneritega Euroopa Liidus Rootsi ja Saksamaaga on Soome kulutase 15-20% kõrgem, mis eeldab väga suure korrektsiooni vajadust.

Sisseränne osa Põhjala mudelist

Elanikkonna kiire vananemine tähendab aga seda, et Soomelgi tuleb sarnaselt teiste Põhjala riikidega uks sisserändajatele laiemalt lahti teha.

„Tööjõu sisserändest on saanud eluliselt tähtis osa Põhjala majanduskasvus,“ nenditakse raportis. Seda ressurssi on Taani, Norra ja Rootsi Soomega võrreldes oluliselt enam ära kasutanud. Rootsis näiteks kasvas hõive aastatel 2010-2015 300 000 inimese võrra, kellest poole moodustasid väljaspool Rootsit sündinud inimesed. Norras on sisserändajate osa hõive kasvus olnud viimastel aastatel juba 80%.

Borgi käekirja, kui lähtuda tema ametiajast Rootsi rahandusministrina, kumab raportis nii hoiakust, et globaalse majanduse nii ebakindlas seisus „oleks äärmiselt riskantne ja vastutustundetu lasta avaliku sektori võlal kasvada“, kui ka rõhuasetusest sellele, et Soomel on vaja rohkem inimesi tööturule tuua. Vastasel juhul ei ole heaoluühiskond praegusel kujul mõeldav.

Borgi ja Vartaineni välja pakutud strateegia koosneb kolmest komponendist, mida tuleks rakendada koos.

Palgatõusule pidur peale

Esmalt on vaja ohjeldada palgakulusid, et taastada Soome konkurentsivõime. Sest nagu analüüsist nähtus, johtuvad paljud Soome probleemid ekspordisektorist. Lahendus võiks olla, et tööturu osapooled panevad ise paika sellise mudeli, mis Soome palgakulude tõusu järgnevatel aastatel peamiste ekspordipartneritega võrreldes madalamal hoiaksid. Just ekspordisektor peaks Soome majanduses olema palgatõusu dikteerija, üle 0,5% ei võiks palgatõus olla. Nii oleks Soome tööstusel jälle julgust investeerida ja tootmist laiendada, vastasel juhul paneks aga kulude tõus uuele kasvule kiiresti kammitsa peale.

Teine komponent on tööjõu pakkumise suurendamine, mida nõuab Soome elanikkonna kiire vananemine.

„Suurem hõive määr on vältimatu,“ rõhutab raport. Sest maksutase on Soomes juba niigi kõrge, kulude kärpimist heaoluühiskonna arvelt ei taheta ja arengud lähiümbruses eeldavad kaitsekulutuste suurendamist, ning riigi võlatase puutub/ületab juba euroalal lubatud ülempiiri.

Töökäte lisamiseks näevad raporti autorid kasutamata ressurssi pensionieelikutes ja noortes naistes. Vanemaealiste hõive määr on Soomes teiste Põhjala riikidega võrreldes madalam, kuna muuhulgas soositakse varast pensionile jäämist. Teisalt hoiavad lastetoetused noori naisi tööturult kaua eemal, millega kannatavad ka nende karjäärivõimalused ja suurema palga lootused. Suurema tööalase sisserände lubamist juba nimetati.

Raport soovitab kaaluda Rootsi eeskuju, kus firmad saavad välismaalt töötajaid palgata ning tõrjub kartusi, et tööalane sisseränne süvendab kohalikku tööpuudust.

Uued tehnoloogiad kiiresti kasutusele

Kolmandaks on Soomel vaja tootlikkust tõsta, et suurendada majanduskasvu potentsiaali. Nii saaks avaliku sektori rahandus kindlama aluse ning kulutasemes vajalik korrektsioon ei jääks üksi palkade kanda. Siin võiks muuhulgas keskenduda sellele, kuidas maailmas leiutatud uusimat tehnoloogiat kiiresti kasutusele võtta, maksudega välismaiseid spetsialiste riiki meelitada ning kindlustada ühiskonna üldine võime muutustega kiiremini kaasa minna.

Alles seejärel nimetavad raporti autorid eelarvepoliitikat. Kui tootlikkus tõuseb, tekib ka eelarves ruumi lisastiimuliks. Kui aga praegu eelarverahaga (võlaga) majandust ergutada struktuurseid reforme tegemata, lükkub korrektsiooni vajadus lihtsalt edasi, riskides mõne aasta pärast liiga karmi kärpekuuriga majanduskasvu uuesti seisata.

Kokkuvõtteks nendivad raporti autorid, et kui püüda Soome majanduse probleeme, millest tõsiseim on elanikkonna vananemine, lahendada vaid kärbete ja maksutõusudega, et saada avaliku sektori rahandus kunagi kindlale alusele. Olulisem on keskenduda konkurentsivõimele ning täiendada töötajate ridu.