Eesti ja Soome hambaarstid pöörasid tülli

Eestlannast hambaarst Katarina Vinter jõudis teha tööd Albini-nimelises soomlaste hambaravi kliinikus Lootsi tänaval otse D-terminalis napp kuu aega, kuid selle lühikese ajaga kasvas tüli tema ja Vinterit enda juurde tööle kutsunud Satu Aalto vahel üle pea.

Vinter hoiatab nüüd teisi inimesi Albini kliinikusse, ärinimega AXL International, tööle asumise eest, Aalto hoiatab teisi kliinikuid Vinteri palkamise eest.

Loosse on segatud ka samal ajal Albinisse palgatud medõde, kes pöördus välja maksmata palga osas koguni töövaidluskomisjoni, kuid ei soovi oma nime lehes avalikustada, sest nüüdseks on tal juba uus töökoht olemas.

Esimene tööpäev: ei seepi ega hambapuuri otsikuid

Vinter, kes veel sügise hakul töötas hambaarstina Londonis, plaanis Eestisse tagasi kolida. 17. septembril tema postkasti potsatanud kiri Satu Aaltolt oli nagu sülle sadanud õnn, sest soomlanna pakkus talle Tallinnas hambaarstina tööd.

Varem viis aastat Soomes töötanud Vinteril oli soome keel naaberriigist tulevate patsientide jaoks ilusti suus ja pakutav palk parem kui keskmises Eesti kliinikus. Nii läkski ta novembris Tallinnas Albini kliinikusse tööle.

Suur oli aga Vinteri imestus, kui ta avastas end puudulikult sisustatud kabinetist. Tema kinnitusel olid puudu hammaste ravimiseks kõige elementaarsemad vahendid – puuriotsad, mootorid, nõelad, vatipadjad, ajutine hambatäidis, vedelseep, käte desinfitseerimise geel jne.

Vinter ütleb, et Aalto palus tal koostada nimekirja puuduvast ning lubas vajalikud asjad hankida. Vinter märkis üles 41 asja 102sest universaalsest nimekirjast, mis kehtib rahvusvaheliselt iga hambaravi kabineti kohta. Olemasolev tehnika oli Vinteri sõnul tellitud Hiinast, mistõttu oli nende kasutusjuhenditest võimatu aru saada.

 

 

Ajakirjanikuga kohtudes ei soovi Aalto heita pilku Vinteri koostatud nimekirjale.

„Ma ei ole sellest huvitatud. Ma ise ei saaks siin ju töötada, kui varustust oleks puudu. Kogu tehnika on tellitud Soomest. See pole isegi oluline, sest Katarina Vinter pole töötanud siin päevagi, tal polnud lepingut,“ ütleb Aalto.

Ometi näitab Vinter oma mobiiltefoniga tehtud pilte hambaravi kabinetist, kus on olemas näiteks iga hambaarsti tooli kohalt tuttav alus puuri ja teiste masinate hoidmiseks, kuid otsikud on neilt puudu.

Ta näitab ka enda ja Aaltote Eesti esindaja, AXL International'i tegevjuhi Toomas Elleki vahelist Facebooki vestlust, kus Ellek ütleb Vinterile: „Otsik toodi täna laenuks, kõik muu on niigi olemas.

 

 

Segadus olematu töölepinguga

Nagu Aalto juba viitas, ei sõlminud ta Vinteriga kunagi töölepingut, mistõttu ei makstud talle ka novembri eest palka.

„Ta pole siin töötanud päevagi. Me rääkisime küll lepingust, aga ei sõlminud seda, sest ma ei soovinud teda oma kliinikusse. Me ei leidnud viisi kõrvuti töötamiseks. See on paratamatu, kõigiga ei saagi klappida,“ ütleb ta.

Vinter aga väidab, et ta pidi enne ametlikku lepingut tegema Albini kliinikus inventuuri ning õpetama välja medõe, kes oli värskelt kõrgkooli lõpetanud, seega polnud spetsiifiliselt hambaarsti õe tööga veel kokku puutunud.

Sellele, et lepingu võiks ometi allkirjastada, viitab Vinter korduvalt ka oma novembrikuises kirjavahetuses Aalto ja Ellekiga.

Algselt aga palus Aalto leida Vinteril mõne firma, mille kaudu nad saaksid vormistada käsunduslepingu kahe ettevõtte vahel. See tähendab, et palka pidi maksma Vinterile tegelikult mingi muu firma, mitte otse Aalto. Selleks pöördus Vinter enda sõnul oma vana sõbra Anton Josua poole, kelle abil leppisid nad Aaltoga kokku, et Josua esindatava White Star OÜ arvele hakkab laekuma Vinteri töötasu.

Josua kinnitusel lepiti kokku, et õigusabi- ja tõlkekulud lepingu soome keelest eesti keelde tõlkimiseks ja siinsete seadustega kohaldamiseks jagavad nad pooleks. Nii lasi Josua teha valmis eestikeelse lepingu ja maksis Vinterile välja novembrikuu palga. Kuna leping jäi allkirjastamata, jäi ta enda sõnul ilma paarist tuhandest eurost.

Tüli jõuab politseini

Josuat nimetab Aalto Vinteri abikaasaks ning lasi ähvardamise eest Ellekil tema peale politseisse avalduse esitada.

„Tema abikaasa tuli siia ja nõudis raha ja ütles, et kui ta seda ei saa, võtab ta midagi ette. Ta hakkas mulle saatma e-maile ja sms-e, kus ta teatas, et teab, kus ma elan. Ma ütlesin, et ei anna talle mingit raha ja kaeban tema peale politseisse,“ räägib Aalto.

Avalduses kirjutas Ellek, et Josua pidas end nende kliinikus jämedalt üleval ning kuna Vinter oli teinud töölepingutega tutvumiseks kulutusi, nõudis Josua nende kulutuste hüvitamist.

Põhja prefektuur saatis 4. detsembril, kohe järgmisel päeval pärast kaebuse esitamist asjaosalistele teate kriminaalmenetluse mitte alustamise kohta.

Vinter aga ütleb, et hoopis Aalto saatis talle sms-e, kus ähvardas, et Soomes ta enam kunagi tööd ei leia.

Tegevusluba ja reklaam salaja eestlanna nimega

Novembri keskel avastas Vinter, kel polnud ikka veel töölepingut, et Aaltod reklaamivad oma Tallinna kliinikut internetis tema pildiga. Lisaks avastas ta, et Aaltod on kasutanud kliinikule tegevusloa saamiseks nii Vinteri kui ka ühe nende Helsingi kliinikus töötava eestlanna nime.

Selle peale pöördus ta terviseametisse, kes saatis oma inspektorid Albini kliinikut kontrollima.

Terviseamet ei suutnud detsembri alguses tuvastada, et kliinikus veel kellegi hambaid ravitaks ning andis Albinile mõistliku ajaperioodi uute arstide leidmiseks, et registreerida need tervishoiutöötajate registris ning alles siis pidi kliinik tegevusloa saama. Terviseamet toonitas, et Vinteri nime asutuse rekaalmimisel rohkem kasutada ei tohi.

Aalto ütleb, et nad avaldasid Vinteri pildiga reklaami siis, kui temaga tööle asumise osas läbirääkimisi pidasid.

„Me reklaamime enne inimese palkamist teda, et saada talle patsiente. Kui ta oleks öelnud, et ta ei taha näidata avalikult, kus ta patisente vastu võtab, poleks see olnud kuidagi loogiline. Inimesed ju tahavad näha, kelle juurde nad vastuvõtule lähevad,“ selgitab Aalto.