Naine, kes päästis Vene rubla kuristikust

16. detsember on päev, mille vene ettevõtjad on nimetanud Mustaks Teisipäevaks. Rubla on vabalanguses ja Venemaa keskpangas paanika.

„Sekkuge! Sekkuge!“ hüüatavad keskpanga ametnikud.

Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina vaatab oma tahvelarvuti ekraani, et näha, kuidas reageerib rubla keskpanga järsule intressi tõstmisele. Ei, mitte seekord, mõtleb naine: Venemaa ei võitle seekord turuga. Spekulandid vajavad külma dušši, mõtleb ta.

See julge otsus, nagu viitavad kohtumisega kursis olevad isikud, on 51aastase Nabiullina ning tema patrooni Venemaa president Vladimir Putini jaoks hakanud end ära tasuma. Kuigi sanktsioonid olid mõeldud Venemaad karistama selle eest, mida ta aastapäevad tagasi Ukrainas alustas, on rubla stabiliseerumas. Alates Mustast Teisipäevast on rubla taastunud USA dollari suhtes 19% võrra.

Sellest hoolimata võitleb Venemaa jätkuvalt majanduslangusega, mida on põhjustanud madal nafta hind. Paljudel pankadel on raskusi. Teisalt, vähemalt praegu on Venemaa majandus kuristikust end välja küünitamas. Venemaa rahandusminister Anton Siluanov väitis möödunud nädalal, et kõige hullem on möödas.

Venemaa keskpangas, mis asub Punase väljaku lähedal, on võidujoovastus asendunud tuulevaikusega. Nabiullina ei pea kulutama välisvaluuta reserve, et rublat päästa püüda. Nüüd seisab ta silmitsi aga järgmise ülesandega – kuidas nõeluda kinni tõsiselt haavata saanud Vene majandus.

Kuigi Venemaa keskpanga näol on tegu iseseisva institutsiooniga, on analüütikud ühel meelel, et tegelikult on selle juht Putin. Siiski on ka Nabiullina võidelnud välja märkimisväärse sõnaõiguse ning ta on otseühenduses Putiniga.

Nabiullina ei karda kõneleda. Asjaga kursis olevad isikud on öelnud, et kui Putini nõunikud soovitasid tal möödunud aastal kehtestada kapitalikontrolli, siis Nabiullina oli selle suur vastane ning pooldas vaba kurssi. Putin võttis ta nõu kuulda.

„Tegu oli ajaloolise hetkega, kuna Nabiullinal õnnestus veenda Putinit vastu võtma otsust probleemile, mis ähvardas kogu pangasüsteemi,“ lausus UBS AG Russia juht Rair Simonyan.

See, millega Nabiullina välja tuli, tähendas Putini 15aastase valitsusaja kõige ohtlikumat majanduslikku mängu. Kõigepealt tõstis Nabiullina intressimäärad väga kõrgele tasemele – 10,5%lt 17%le. Seejärel loobus ta valuutaturule sekkumisest.

Putin kasutab Nabiullinaga suhtlemiseks sageli otseliini. Nabiullina on endine majandusminister ning presidendinõunik ning ta sai keskpanga juhiks 2013. aastal. Öeldakse, et kui Nabiullina laual heliseb telefon, mis viitab Putini kõnele, peavad kõik teised kabinetis olijad sealt kohe lahkuma.

Putini esindaja Dmitri Peskov lausus aga, et Putin ei saa sekkuda keskpanga igapäevaellu, kuna tal pole selleks mingit õigust.

Kuna nafta hind on alates jaanuarist üsna stabiilsena püsinud ning sanktsioonide karmistamine pole hetkel päevakorral, saab Nabiullina tegeleda majanduslanguse leevendamisega. Nabiullina üllatas analüütikuid, langetades intressimäära jaanuari lõpus 15%le, sel kuul langetati intressimäära veel ühe protsendi võrra.

Venemaa rahandusminister Andrei Siluanov lausus eelmisel neljapäeval, et kõige hullem on selja taha jäetud.

Siluanoviga ei nõustu aga Nabiullina endine ülemus majandusministeeriumist Herman Gref, kes töötab praegu Sberbanki juhina. „Kõik pangad on raskustes, kaasaarvatud meie,“ ütles ta. Samuti pole Vene majandusest avanev pilt sugugi helge: tarbimiskulud on viimase kuue aasta madalaimal tasemel ning inflatsioon on kõrgeimal tasemel alates 2002. aastast – 16,7%. Venemaa keskpank ennustab tänavuseks aastaks neljaprotsendilist majanduslangust.

Bloomberg tegi 29 majandusteadlase seas uuringu, mille tulemusena selgus, et Nabiullina ponnistused majanduse elavdamiseks kannavad vilja. Kolmandik Bloombergi küsimustele vastanutest leidis, et viimase kuue kuu jooksul on Vene majandus parenenud, viiendik leidis, et halvenenud.

Samuti saab Venemaa häid uudiseid ka teistelt rinnetelt. Keskpank andis neljapäeval teada, et panga rahvusvahelised reservid tegid alates juulikuust suurima nädalase tõusu.