20 suurema majandusega riiki 2030. aastal

Taolised ennustused pärinevad USA põllumajandusministeeriumi vastsest makromajanduslikust prognoosist, mis ulatub 2030. aastani. USA säilitab 24,8 triljoni dollari suuruse majandusega napilt esikoha. Allpool olevas graafikus on halliga märgitud 2015. aasta prognoos ning roheline näitab, palju võiks majandus järgneva 15 aasta jooksul tõusta.

 

USA majanduse osakaal oli maailmamajandusest 2006. aastal 25 protsenti. 2015. aastaks on see protsent langenud 23ni ja 2030. aastaks kukub see 20 protsendini.

Hiina SKP kasvab praegusest üle kahe korra suuremaks, mis aitab Aasia veduril USA-le tulevikus peaaegu kindlalt järele jõuda.

India, mis on praegu kaheksandal kohal, möödub Brasiiliast, Suurbritanniast, Prantsusmaast, Saksamaast ja Jaapanist ning hõivab maailma edetabelist kolmanda koha. Rahvusvaheline Valuutafond kutsub Indiat „maailmamajanduse säravaks punktiks“. Riigil on 15 aasta pärast maailma suurim tööjõud, mis on ka üks maailma noorimatest, märgib IMF.

Esile tulevad Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida riigid

Peamiselt hakkavad tabelis langema arenenud riigid. Jaapan, mis oli kuni 1990. aastate varamullini rõkkav majandus, on olnud juba mitu kümnendit stagnatsioonis ning tõenäoliselt ei ole sealne majanduskasv ka järgneva 15 aasta jooksul eriti suur. USA põllumajandusministeeriumi prognoosi järgi langeb Jaapan 2030. aastaks neljandale kohale.

„Jaapan on väga hea näide sellest, kui kiiresti majanduse struktruaalsed probleemid võivad numbrites avalduda,“ ütles JPMorgani peaökonomist Bruce Kasman.

Prantsusmaa kukub edetabelis kolm kohta ja Itaalia kaks. Eesti majanduse maht on prognoosi kohaselt 2030. aastaks üle 36,46 miljardit dollarit (34,4 miljardit eurot).

Üleüldises edetabelis, kus on ka 20 seast välja jäänud riigid, kukub kõige enam Jamaica – 13 kohta 136. kohale. Kõige rohkem võidab Uganda, mis tõuseb 18 koha võrra 91. kohale. Kõige rohkem kasvavadki Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas paiknevad riigid.

Igal protsendil suur mõju

Ennustusse, mis vaatab niivõrd kaugele tulevikku, tuleks aga suhtuda mõningase kriitikaga.

„On palju asju, mis on ebakindlad ja määramatud,“ ütles Kasman. „See, kas Hiina kasvab keskmiselt 4 või 6 protsenti mõjutab väga palju seda, kuidas nad tulevikus maailmamajanduses paiknevad. Kas India kasvab 3 või 8 protsenti – selles on väga suur vahe, kui vaadata pikemat perioodi.“

USA põllumajandusministeerium ei ole ainuke, kes taolisi ennustusi teeb. Samas on plussiks see, et nemad kasutavad pikka ajaperioodi. Näiteks IMF prognoosib vaid järgneva kahe aasta majanduskasvu. Nende prognoosid tulevad välja aprilli lõpus.