OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

14.04.15, 17:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Odav lammutusteenus jätab kliendi prügisse

Hoone lammutamine võib muu ehitustegevuse kõrval tunduda lihtne ja odav, ent see pole nii.

Karoliina VasliÄripäeva kaasautor

Purustaja OÜ juhi Kuido Kaskla sõnul ei tohi lammutamisega liiga hoogu sattuda, sest kahjustuda võivad näiteks kõrvalhooned.

Purustaja OÜ juhi Kuido Kaskla sõnul ei tohi lammutamisega liiga hoogu sattuda, sest kahjustuda võivad näiteks kõrvalhooned. Foto: Eiko Kink, Äripäev

Aja- ja rahakulu mõjutavad nii ilm kui ka naabrid. Odava teenuse puhul jäetakse ehitusjäätmetest lahtisaamine kliendi enda mureks, kirjutab 15. aprilli Äripäev ehituse rubriigis.

Lammutus- ja koristustöödega tegeleva Lustrum Teenused OÜ juhatuse liikme Taavi Lassi jaoks on Tallinna kesklinn kujundlikult kui liivakast, kus ta oma koppadega on mitu vana maja lõhkunud, et uutele hoonetele ruumi teha. Nende hiljutised suuremad projektid on olnud näiteks postimaja ja raadiomaja. “Aga me pole keskendunud vaid suurtele projektidele. Põhimõtteliselt teeme kõike, ka suvilad ja eramajad on alati teretulnud,” märkis Lass, kelle sõnul erakliendid ongi tihtipeale kõige paremad kliendid – toredad ja vahetud. Koostöös saab ka töö ruttu valmis.

Lass rõhutas, et väga oluline on, et töö tellija ise tunneks asja vastu huvi ja leiaks lammutusfirmaga klapi.

Tulekahju, mis vajab kustutamist

Lass märkis, et lammutamise puhul on väga oluline seegi, et naabrite ja majaühistutega oleks head suhted. “Lammutus on piltlikult öeldes tulekahju. Ebameeldiv töö, kui mitte kliendi jaoks, siis ümbritsevate jaoks kindlasti. Tulekahju puhul on ka kõigil hea meel, kui see kustutatud saab, aga ikka kaasneb sellega suits ja vesi. Lammutusega on sarnane asi,” selgitas ta.

Naabreid võib häirida tolm ja müra, kui töömaht on suurem, sõidavad autod ja muud sõidukid. Ekskavaatorid lõhuvad ja pinnas saab kahjustatud. “Kui naabritega ikka läbi ei saa, siis võivad olematute asjade pärast ka kaebama hakata,” märkis Lass, kelle sõnul on küsimus suhtlusoskuses ja selles, kuidas probleeme suudetakse ületada. “Meil pole naabrite vastu midagi, kõik on lahendatav,” toonitas ta.

Mis on mis

Kehv lammutusprojekt võib tuua probleemeMaksumus kasvab. Põhilised ressursiprobleemid tekivad lammutustööde ja jäätmete mahtudest. Kui projektis on sellega rängalt eksitud ning lammutustööde tegija on hinnapakkumise aluseks võtnud ainult projektis toodud andmed, võivad summad märkimisväärselt erineda. Seetõttu on väga oluline objektiga kohapeal tutvuda ja vajadusel ka mõnelt poolt konstruktsioone avada. Üks põhilisi komistuskive on asbest, mille koguste ja olemasolu hindamisega ehitises kogenematu projekteerija pahatihti eksib. Asbesti kui ohtliku jäätme käitlemine on aga kallis tegevus.

Töömaht suureneb. Mahtu suurenemise tingivad erinevused projekti seletuskirjas ja asendiplaanil. Näiteks projekti seletuskirjas on märge, et kõik kommunikatsioonid tuleb likvideerida, plaanil aga, et lahti ühendada. Ühel juhul tähendab see, et lisaks lahtiühendamisele tuleb kogu torustik-kaablistik välja kaevata ja kaevis uuesti täita-tihendada. Teisel juhul tuleb kaevetöid teostada ainult lahtiühendamise kohtades. Näiteks riigihangete puhul, kus määravaks on madalaim hind, on see probleemiks – pakkuja on arvestanud hinna tegemisel väiksema töömahuga.

Pikk protsess projektist ehitusloani. Esmalt tuleb uurida, ega lammutatav hoone ei ole näiteks miljööalas paiknev väärtuslik objekt või muinsuskaitsealune objekt. Nende lammutamine on tavaliselt vägagi komplitseeritud. Järgnevalt tuleb kinnistusele tellida geoalus ja projekteerijalt lammutusprojekt. Omavalitsuselt projektile ehitusloa saamiseks on vajalik kõikide asjasse puutuvate instantside kooskõlastused (võrguvaldajad, piirirajatiste puhul naabrid, keskkonnaamet). Kui kõik kooskõlastused olemas, taotleb omanik projektdokumentatsiooniga ehitusloa, maksab riigilõivu ja annab dokumentatsiooni omavalitsusele menetlusse. Ehitusloa menetlus peaks kestma 21 päeva, kuid Tallinnas võtab see vähemalt 2 kuud. Kui luba käes, tuleb esitada omavalitsusele ehitamise alustamise teatis ning pärast lammutustööde lõppemist teatis ehitise likvideerimise kohta.

Allikas: ACTO Consult OÜ tegevjuht ja ehitusinsener Aare Asber

Paberimajandus nõuab oma aja

Samuti lammutustöödega tegeleva Radix Transport OÜ juht Kalle Pormann on veidi teravama hoiakuga. “Eestlastel kipub ikka esinema, et naabrile tahaks vahel nii-öelda ära panna. Tullakse üle aia piiluma – äkki on midagi valesti.” Temal on kogemusi, et kaebuste peale tuleb kohale inspektor või muinsuskaitse. “Küsitakse mingeid pabereid, mida sel hetkel pole. Siis taotled ja ootad ja ootad. Samas oled arvestanud just sel ajal tööd teha. Ka töömehed on ootel,” kirjeldas ta.

Pormann lisas, et klient töö taha ei näe, aga tegelikult võtab just bürokraatia palju aega ja raha. “Osa materjalide transportimiseks on vaja näiteks veoluba, pluss jäätmeload ja hilisemad aruanded,” rääkis ta lammutustööde käigus tekkinud prahti utiliseerimisest.

Lassi sõnul mängib naabrite kõrval lammutustööde juures väga suurt rolli ilm. “Ei saa ette näha, kas maa külmub ära või mitte,” rääkis ta. Hetkelgi on neil ühe tellijaga olukord, et too ei ole lisakulutusi tahtnud teha ning oodatakse, et ilmaolud paraneksid, et töödega planeeritud mahus jätkata. “Aga oleme kliente ette valmistanud võimalike ebameeldivuste suhtes. Kui asjad on räägitud, ei kujune see hiljem probleemiks,” viitas ta sellele, et ka taolised asjaolud tuleb lepingut sõlmides läbi arutada.

Mis pahandusi võib ilm teha?

“Iga asi loeb, ka see, kas tuult on või mitte ja kust poolt,” nentis Lass. “Kui päike paistab ja ilm on väga ilus, on kõik väga kuiv ja tolmu väga palju. Kui aga on mudane, tassib auto muda tee peale. Vahel on vaja lisatee ehitada, rattad pesta. Kõik sellised väikesed asjad,” loetles ta.

Purustaja OÜ juht Kuido Kaskla lisas, et negatiivse mõju vähendamiseks tuleb tegeleda tolmusummutuse ning suuremahulise jäätmeveo puhul ka tänavapuhastusega. Kaskla hinnangul ilmastik meie kliimas tööde kestust siiski eriti ei mõjuta. “Takistused ilmnevad üksnes ekstreemsematel juhtudel: suuremate kui 20kraadiste külmade puhul pole mõistlik masinatel lasta töötada, pikad vihmasajud võivad ehitusplatsi läbimatuks muuta ning teisalt pikk põuaperiood teeb tolmusummutuse pingutused olematuks.”

Üks küsimus

Millest oleneb lammutustööde hind? Kuido Kaskla, Purustaja OÜ juht

Kuna lammutamistöö põhiline kulu sõltub jäätmekäitlusest, sõltub töö hind lõpuks ehitises kasutatud materjalide rohkusest. Reeglina mida vähem on erinevaid materjaliliike lisaks põhikonstruktsioonidele, seda odavamaks peaks kujunema ka lammutamistöö hind. Kui hoone põhikonstruktsioonide materjal – olgu see siis teras, puit, betoon või tellised – on masinatega käideldav ning materjal taaskasutatav, siis hoonesiseste viimistlusmaterjalide eemaldamine toimub reeglina käsitsi ning see maksab rohkem.

Tiheda asustusega aladel tõstab hinda seegi, et kasutatav tehnoloogia peab olema peenem ja kallim, vältimaks otseseid riske töötegijatele ning ümbritsevatele inimestele. Asukoht kesklinnas muudab kallimaks jäätmete äraveo, lisaks peab arvestama muude mõjudega – tööaja piirangud, tolmusummutus jne. Kõrgusse minemine maksab oluliselt – ehk tarindite allatoomine kõrgematelt korrustelt on kallim ennekõike tööohutuse seisukohast.

Odava pakkumisega vastu näppe

Töö täpsest hinnast Lass ei räägi, rõhutades, et kõik sõltub objektist ja lisafaktoritest, ent jutust kumab läbi, et väga odavat teenust nad ei paku. “Me leiame mõistlikud lahendused ja hinna. Küsimus on ka selles, et inimesed tahavad palka ja igal asjal on kulu, mis tahab hüvitamist.” Ta lisas, et nende eesmärk pole hinda alla ajada. “Kui ikka kunde hakkab rääkima, et naaber teeb euro odavamalt, pakkuge veel, siis see on libe tee.”

Kaskla kinnitusel on turul konkurents tihe, kuid hinnad väga palju ei kõigu. “Laias laastus on hinnad sarnased. Ei ole nii, et hinnavahe on kümme korda. Vahel juhtub, et ehk 20-30 protsenti.”

OÜ Karimek juht Urmas Vardja märkis, et odava pakkumisega võib naiivne tellija alt minna. Tõmmatakse maja küll laiali, ent kogu praht jäetakse lihtsalt vedelema. Ehitusjäätmed tuleks aga ära sortida ning ära viia. “Mõni isehakanud töömees mõtleb, et on väga tulus töö lammutuse käigus saadud metall kokkuostu viia ja nii ise kenake raha teenida,” tõi ta näiteks.

Kaskla sõnul on nii mõnigi kord teinud keegi lausa kordades odavama pakkumise ning hiljem on ta juhuslikult hoonest mööda sõites näinud, et tegelikuks lõpptulemuseks on lihtsalt nii-öelda kokkupekstud maja ehk erinevad materjalid sorteerimata ühes hunnikus. “Niiviisi võis omanik lahendada näiteks tühja ja kasutuskõlbmatu hoone pidamisega seotud ohuriskid, kuid selle hilisem ja korrektne jäätmekäitlus on kindlasti kordades kallim,” selgitas ta. Liiga hoogne lõhkumine võib tema sõnul kahjustada ka säilitatavaid tarindeid või lausa kõrvalehitisi – sellisel juhul peab arvestama nende taastamise kuluga.

Peamine töö allikas on hanked

Kaskla märkis, et lammutamises, nagu mujal ehituseski on peamiseks töö leidmise allikaks hanked. “Suurte ehitusfirmade näol, kelle töövõtus on lisaks uusehitisele tihti ka vana lammutamine, on tegemist nii-öelda püsiklientide ringiga. Samas korraldavad nemadki oma allhankijate ringis konkursi, selgitamaks parima hinna ja/või kvaliteedi taseme. Loomulikult saab korraliku töö tegija premeeritud ka suust suhu liikuva referentsiga,” lisas ta.

Lassi sõnul on neil aastatega kujunenud kindel klientuur ja enda reklaamimisega nad ei tegele, pigem lasevad töödel enda eest rääkida. Pormann märkis, et suuremad firmad osalevad üldjuhul hangetel, kuid nemad on selleks liiga väikesed. Pigem panustavad nad seniste kundede soovitustele. “Eraklientidel soovitan hoida silma peal erinevatel ehitusportaalidel ja foorumitel ning tutvuda firmade kodulehekülgedel välja toodud tehtud töödega,” lisas ta.

Inseneri-ja arhitektibüroo ACTO Consult OÜ tegevjuht ja ehitusinsener Aare Asber selgitas, et lammutamine nõuab seadusest lähtuvalt – nagu uue maja ehituski – kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolekut väljastatava ehitusloana. Selle eelduseks on lammutusprojekt.

Seaduse kohaselt peab projekt andma lammutustööde tegijale piisavat teavet lammutatava ehitise kohta ning juhiseid tööde ohutuks teostamiseks.

Karoliina Vasli

Seotud lood

Sisuturundus

17.12.24, 17:29

Foruse enam kui 10aastane koostöö Viru Keskusega – tehnohooldusest maineka rohesertifikaadini

Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.

Odav lammutusteenus jätab kliendi prügisse

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised