Väiketoojad prognoosivad sisetunde ja ilmateate järgi

Pizzakioski ühe omaniku Kurre Ehrnsteni sõnul kasutab ettevõte toorainevajaduse prognoosimiseks üheksandat aastat CompuCashi kassaprogrammi, mis arvestab, palju toorainet kulub, ning tuletab meelde, kui mõned varud on jõudnud kriitilise piirini.

“CompuCashist käib läbi mitu toimingut, toorainearvestus ja saatelehtede arvestus, peal on alarmid,” rääkis Ehrnsten. Siiski nentis Ehrnsten, et 3/4 Pizzakioski frantsiisi alusel tegutsevatest müügikohtadest, mida on kokku 19, kasutab toorainevajaduse hindamisel eelkõige sisetunnet. “Kõige rohkem toimub prognoosimine kogemuse ja sisetunde juhtimisel,” ütles ta. Kogemuse põhjal on teada, et suvel ostetakse pitsasid rohkem kui talvel, samuti mõjutavad käivet palgapäevad kuu alguses ning nädalapäevadest tarbitakse rohkem reedel ja laupäeval. Küsimusele, kuidas ettevõte praeguste prognoosimise tavadega rahul on, vastas Ehrnsten, et ilmselt on õige aeg uuendusteks. “Peaksime arvatavasti mõtlema prognoosimistarkvara peale, sest müüme aastas 325 000 pitsat. Varsti peaksime proovima abi leida,” märkis ta.

Ehrnsteni sõnul esineb valesti prognoosimist siiski praegu vähe, kuna kaupa tarnitakse kolm korda nädalas ning tellitavad kogused on väikesed ning toorainet kätte ei jää. Ettevõttele on aga üllatusi pakkunud olukorrad, mil põhjust teadmata on mõnel päeval väga suur müük. “Mõnel päeval on olnud suur müük näiteks mõne teadmata ürituse tõttu, aga sel juhul ei aita ka tarkvara,” nentis Ehrnsten.

ASi Linnamäe Lihatööstus juhatuse esimees Tarmo Küla nimetas toorainevarude planeerimist oluliseks ning sõnas, et selle tähtsus ­aina suureneb. “Planeerimine on kõige alus ja läheb iga aastaga aina tähtsamaks.” Küla sõnul tehakse suveks tooraine varumise kokkulepped juba jaanuaris-veebruaris. Ta lisas, et varude prognoosimisel ei saa lähtuda üksnes statistikast, vaid tuleb mõelda paljude muude tegurite peale. “Meie suvi algab juba eelmise aasta augustis, kui tegeleme järgmise suve toodete arendamise ja prognoosidega,” rääkis ta. “Peame oma arenduste ja plaanidega pärast jõule valmis olema, et jaekaubandus saaks nendega arvestada.”

Ilmateade aitab müüki prognoosida

Lühiajalisest prognoosimisest rääkides tõdes Küla, et nende ettevõttes sõltub palju ilmast. “Kujundame jaekaubanduse sortimenti vastavalt ilmaennustustele,” rääkis ta. “Päike on kõige parem müügimees. Kui päike paistab, siis müüme kolm-neli korda rohkem grilltooteid kui siis, kui päikest pole. Talvel müüme verivorsti siis, kui lumi on maas, lörtsiga ei müü. Kui ilmateade äkitselt muutub, anname endast kõik, et ree peal olla.” Kõige vähem söövad eestlased liha jaanuaris, pärast jõule ning augustis enne kooli. Suvel on põhiliselt nõudlus grill-liha ja võileivakatete ning talvel verivorstide, ahjuvorstide, ahjupraadide, pasteetide ja sültide järele.

Ettevõtte sortimendist poole moodustab ulukiliha ja teise poole sea- ja veiseliha. Enamasti kasutatakse Eesti päritolu sea- ja ulukiliha, ent kõrgajal – jõulude ja jaanipäeva paiku – ostetakse toorainet ka Euroopast sisse. Ulukiliha saadakse jahiseltsidega sõlmitud kokkulepete alusel ning kuna igal aastal kehtestatakse küttimisele kindlad kvoodid, siis ulukiliha kättesaadavust ettevõte mõjutada ei saa, küll aga kokkuostuhinda, määrates, kui suurest osast kvoodist ettevõte huvitatud on.

Prognoosimiseks kasutab Linnamäe Lihatööstus ka majandustarkvara, mis võimaldab jälgida ja võrrelda hetkeseisu eelmiste perioodidega. Siiski sõnas Küla, et kõige parem on prognoosimiseks kasutada Exceli programmi. “Tänapäeval on üksnes statistiliste näitajate põhjal prognoosides raske tegutseda. Rohkem sõltub sellest, kas paistab päike või tuleb lumi. Kui päike paistab, grillitakse rohkem, kui sajab vihm, siis vähem.”

Lisaks märkis Küla, et ettevõtte võimalused jaekaubanduses toodete müüki mõjutada on piiratud, kuna ettevõte ei saa otsustada, kus ja kui palju nende tooted müügipinda saavad. 

Kindlad partnerid vähendavad riske

Türi linnas martsipanifiguure tootva Convi Sweets OÜ sekretäri-müügiassistendi Helena Jõgiste sõnul prognoosib ettevõte varusid varasema aja kogemuste põhjal. “Vaatame, kuidas on olnud eelmised tellimused, ja nende põhjal prognoosime. Tarkvara soetamise peale ei ole mõelnud,” ütles Jõgiste. Tema sõnul erinevad magusate figuuride müügimahud kuude lõikes. “Lihavõtete ja jõulude ajal on hoopis teised kogused kui jaanuaris ja vahepealsetel kuudel.”

Tooraine varumise peale hakatakse mõtlema siis, kui mingi aine hakkab otsa saama. Suurtes kogustes martsipani, toiduvärve ja muid vajalikke koostisosi ette ei varuta. Jõgiste tõdes, et müügimahu prognoosimise juures on positiivseks asjaoluks kindlate klientide olemasolu, tänu kellele on müügimahud stabiilselt teada.

“Meil on kindlad ja stabiilsed partnerid, kellega läbi rääkides saame nende ootused ja prognoosid teada, mille põhjal oskame eelarvet teha,” rääkis Jõgiste. “Kui vahel on ka ruttu vaja, anname oma parima. Loomulikult oleme huvitatud ka uutest partneritest,” lisas ta.Enamik Convi Sweetsi martsipanifiguure läheb välismaale.

Müügimahud aitavad toorainevajadust prognoosida

Voodidetaile tootva Tohvri Puit OÜ juhi Tarmo Vainola sõnul soetab ettevõte toorainet Exceli programmis ning raamatupidajatega koostöös tehtud müügiprognoosi järgi koostatud eelarve alusel. Müügiprognoosi tegemisel aga kehtib tema sõnul aastakümneid kasutusel olnud nn kajaka mudel, mille kohaselt on aastas tellimustes kaks suurt madalseisu – üks aastavahetusel, teine suve keskel. “Aasta alguses on tellimusi vähem, siis tõuseb, mai lõpus hakkab vähenema, juunis on madalseisus, juulis kõik puhkavad, augusti lõpus hakkab jälle kasvama kuni aasta lõpuni, mil novembris-detsembris läheb jälle nulli,” kirjeldas ta. “Selle järgi planeerime, et märtsis, aprillis ja mais ostame rohkem, juunis vähem ja juulis ei olegi vaja toorainet osta.” Lisaks on Excelis kirjas ka erinevate aastate müügimahud, mis aitavad prognoosida.Tarkvara oleks liigne kulu

Vainola sõnul nad spetsiaalset planeerimistarkvara ei kasuta. “Tootmine ei ole nii müstiliselt suur, see oleks ressursi raiskamine. Tooteid on 8–10 sorti. Kui oleks rohkem erinevaid tooteid erinevate variatsioonidega, oleks programmi järele ka suurem vajadus,” nentis ta.

Maksimaalsete mahtude juures on ettevõtte puiduvajadus 400 tihumeetrit kuus. “Kuna puit on sesoonne kaup ning kevadest sügiseni metsa maha võtta ei tohi, peame palju ette mõtlema ja näiteks suve varud soetama aprillis-mais,” nentis Vainola.

Odava puidu kokkuostmisega ettevõte ei tegele. “Kui osta puitu jaanuaris-veebruaris, siis juunini raha seisab selle all. Pigem teevad seda tarnijad ja saetööstused, kes ostavad talveperioodil rohkem kokku,” rääkis Vainola, kelle sõnul mõjutab puidu hind tootmist marginaalselt.“Palgi saagijatele ja kuivatajatele saadame oma aastased prognoosid ning nemad vastavad, kui palju nad on suutelised meid varustama. Tarnimiseks teeme lepingud, kus on kirjas igakuised ja -nädalased tarnimised.”

Vainola sõnul on 14 töötajaga ettevõttes oluline ka see, et ühele päevale ei langeks liiga palju laadimisi, mis tehase tööd häiriksid, mistõttu on ka tarnimised kindlatele päevadele seatud