Liviko kavandab erakorralise alkoholiaktsiisi tõusu mõjul 10-15 miljoni euro maksuraha Eestist välja suunamist, teatas ettevõte pressiteates.
- Liviko juhi Janek Kalvi sõnul kaalub ettevõte äri suuremat ümbersuunamist Läti kaudu puhtalt oma konkurentsivõime säilitamiseks. Foto: Raul Mee
Valitsuse plaan tõsta alkoholiaktsiisi 2016. aastast erakorraliselt ning võrdselt 15 protsenti nii lahjale kui ka kangele alkoholile ei ole Livikole vastuvõetav, kuna avaldab kodumaisele kange alkoholi tööstusele ränka mõju ja viib maksutulu kasvu asemel selle kaotamiseni. AS Liviko juhtkonna tänasel erakorralisel nõupidamisel arutatakse kujuneva olukorra mõju Eesti alkoholitööstusele. Muuhulgas tuleb konkurentsivõime säilitamiseks erakorralise päevakorrapunktina arutuse alla Liviko äri senisest suurem suunamine Läti kaudu.
Liviko teeb konkreetseid ettevalmistusi, et suunata äri Läti kaudu, kus kehtib kangele alkoholile juba praegu 29 protsenti soodsam aktsiisimäär ning prognoosib selle tulemusel maksta järgmisel aastal Eesti riigile senisest 10-15 miljoni euro võrra vähem makse kui 2014. aastal, suurima osa sellest moodustab aktsiisi ümbersuunamine. Liviko maksis 2014. aastal Eesti riigile 49 miljonit eurot aktsiisi ja makse kokku 64,2 miljonit eurot.
„Praegu kehtiv iga-aastane 10protsendiline alkoholi aktsiisi tõus on niigi olnud varasemast pikaajalisest prognoosist tunduvalt suurem ja nagu eelmised erakorralised tõusud, ei põhine ka seekordne kava majandussektori analüüsil. Kui valitsus tugineks terviseargumentidele, siis kaotaks nad kange alkoholi ja õlle 2,62 kordse aktsiisierinevuse, mis soodustab õllefirmasid. Liviko kaalub äri suuremat ümbersuunamist Läti kaudu puhtalt oma konkurentsivõime säilitamiseks,“ ütles ettevõtte juhataja Janek Kalvi.
Viin kallineb rohkem kui õlu
10 protsenti alkoholiaktsiisi tõusu 2016. aastal tähendab õllepudeli kallinemist kahe sendi võrra ja viinapudeli kallinemist 50 sendi võrra. Kavandatava 15protsendilise tõusu mõju oleks õllepudelile kolm senti, kuid viinale 76 senti. Aktsiisi sama protsendi võrra tõstes on selle mõju erinevat liiki alkohoolsete jookide hinnale kogu aeg suuremaks käristanud ning iga aktsiisitõusuga on õlu suhteliselt odavamaks muutunud. Sõltumatud terviseeksperdid on aktsiisimäärade võrdsustamise vajadusest aastaid rääkinud.
„Kange alkoholi aktsiisitõusu piir on käes, samas õlle tarbimisele ei ole aasta alguses toimunud 15protsendiline aktsiisitõus mingit mõju avaldanud. Elimineerides jaanuarikuus kajastuvad spekulatiivsed etteostud, on 2015. aasta kange alkoholi aktsiiside laekumine väiksem kui aktsiisi tõusu planeerides saada loodeti. Salaturg kasutab talle antud võimalusi segamatult ja tuntavalt eriti maapiirkondades. Kujundatavale majanduskeskkonnale ei ole võimalik reageerimata jätta,“ sõnas Kalvi.
Liviko analüüsi kohaselt on alkoholi piiri- ja reisikaubandus suundumas senise põhjaregiooni asemel lõunapiiri äärde ning varasema olukorra asemel, kus Eesti oli reisikaubanduse kasusaaja, muutub situatsioon vastupidiseks ning kasusaaja on juba praegu Läti, kes lähiaastate majandusotsuste mõjul seda positsiooni veelgi tugevdab. Läti kange alkoholi aktsiis on Eesti omast 29 protsenti madalam ja valitsuse kavandatava 15protsendilise aktsiisitõusu valguses jääb aktsiisivaheks 37,2 protsenti, kuna Läti kavatseb tõsta kange alkoholi aktsiisi vaid kaks protsenti.
Sõltuvalt eelseisva erakorralise aktsiisitõusu plaani kõikidest detailidest langetab Liviko otsuse riigi vastu kohtusse minemise kohta lähiajal. On ilmne, et terve ühe tööstussektori õigustatud ootust on järjekordselt rikutud.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.