Eesti kapitalil põhinev Premium 7 tanklaketti omav ettevõte Sevenoil Est otsib investorit, kes hakkaks tanklakinnistute omanikuks, mille tulemusena saaks ettevõte ise vabaneva raha kasvu paigutada.
- Premium 7 Tööstuse tänava tankla Tallinnas. Foto: Andras Kralla, Äripäev
"Nii Eestis kui ka terves Baltikumis on kütusemüüjad pigem kinnisvara ehk tanklate omanikud. Mõtleme tänasel päeval seda, et leida investor, kellele müüa kinnisvara ehk tanklad, ja siis müüa sellele investorile rahavoogu. Miks mitte leida fond või investor, kes võiks läbirääkimiste teel omandada tanklakinnistud vastavalt kokkuleppele, millist rahavoogu nemad näevad ja millist meie suudame pakkuda," rääkis Sevenoil EST OÜ juhataja Mati Luik, milliseid variante nad näevad ettevõtte kasvamisel. Praegu veel kellegagi läbirääkimisi alustatud ei ole.
Ettevõtte selline käik, kus kütusemüüja müüb tanklakinnistud kinnisvarainvestorile ja jääb ise rentnikuks, oleks Luige sõnul ainulaadne. "Kuna uus valitsus on võtnud suuna, et tõsta aktsiisi, siis see tähendab ka meile käibevahendite vajadust järgnevatel aastatel ja kui me soovime ka kasvada, siis on meil vaja juurde saada käibevahendeid. Pigem tahaksime kinnisvara ära müüa," nägi tanklaketi juht võimalust ettevõttele raha juurde saada.
Senise kümne tegutsemisaasta jooksul on ettevõte laienenud Luige sõnul kas omavahenditest või pangalaenuga. "Kuna asusime järjest soetama juurde kinnisvara ehk tanklaid, siis vastavalt igale objektile taotlesime pankade laenuraha ja panime juurde omavahendeid, nii nagu finantsasutused meile ette ütlesid," selgitas Luik lähemalt tehtud samme. "Kümne aasta jooksul oleme aasta-aastalt kasvanud, kuna igal aastal on tanklaketiga jaamu juurde liitunud."
Luik oli sunnitud nentima, et viimased paar aastat ei ole nad pangafinantseeringuga rahule jäänud, kuna hetkel on pankade valmisolek laenu anda piirav. "Nad põhjendavad seda sellega, et meie EBITDA ei ole see, mis on nende ootus. Ehk nemad ootavad, et meie tootlikkus oleks suurem," märkis ta.
Mis on mis
Sevenoil Est OÜ
Mootorikütuste ning esmatarbekaupade jaemüüja
Asutatud 2004. aastal
Omanikud ja juhid Mare Kolsar, Mati Luik
Kaubamärk Premium 7
Tanklaid 31 üle Eesti
Töötajaid eelmise aasta lõpu seisuga 170
Bilansimaht 6,69 mln eurot
Omakapital 1,34 mln eurot
Käive 2014 59,6 mln eurot
Ärikasum 2014 0,19 mln eurot
Teised omanikuusku
Teised Äripäevaga suhelnud tanklaketi kinnitasid, et tanklaketi aluse maa omamine on valdav. See lisab ärile kindlust, aga ka paindlikust. Alexela grupp tegeleb kinnisvaraga ka ja meil on palju ettevõtteid. Kinnisvara- ja kütuseäri on ikka täiesti erinevad. "Tankla omab väärtust siis, kui seal on müügiliitrid (müüdud kütuse liitrid - toim.) peal. Müügiliitrid tagavad lisateenuste kulude katmise ja need näitavad klientide arvu. Minu teada on kõigil kütusemüüjatel oma kinnistud või on see, et kinnistud on operaatorfirmale rendile antud, aga tegelikult omanikering on üks ja see sama," selgitas Eesti kapitalil põhineva Alexela Oili juhatuse esimees Ain Kuusik.
"Pikas perspektiivis on ikkagi oma kinnistu omamine puht ärimajanduslikult mõistlikum, sest näiteks pank võtab oma kinnistul olevad tanklad tagatiseks. Kui aga tunne on hea ja mõte toimib, siis tuleb ära teha, sest riskivaba äri pole olemas. On õnnestunud ja on vähem õnnestunud projekte. Ja isegi need ärid, millest ka nulliga välja tullakse, on veel head," arvas Kuusik.
Siiski tõi ta välja ühe olulise miinuse. "Kõige suurem risk võib olla see, et kinnisvarainvestor ütleb mingil hetkel, et ta ei vaja sind enam. Seisad kaubanduskeskuse nurgas, muutub liiklusskeem või kaubanduskeskuse areng läheb sinna suunda, kus sina parajasti seisad, ja sul lihtsalt lõpetatakse rendileping ära, kuna see on kasulikum näiteks Mc Donalds`ile välja anda," tõi Kuusik välja.
Kommentaar
Kõige olulisem on asukoht
Piret Miller, AS Olerex tegevjuht
Kumb on kütuseettevõtja seisukohast kasumlikum, kinnisvara omamine või rentimine, sõltub ettevõtte äristrateegiast, kindlat vastust siin ei ole. Kinnisvara omamise eeliseks on paindlikkus, ettevõte saab turunõudlusest tingituna või kliendivajadustest lähtuvalt teostada kiireid muudatusi ja ümberehitusi. Omatavat kinnisvara saab kasutada pangalaenude tagatisena jne.
Kinnisvara omamisel on muidugi ka puudusi, vajadus haldusteenuse järele, kinnisvara suhteliselt madal likviidsus jms. Kuna kütuseäris on üks olulisemaid aspekte tankla asukoht ja mugav liiklusskeem, siis lähtub AS Olerex kinnisvarastrateegilistel otsustel tankla asukohtade valikul eelkõige oma klientide vajadustest ja mugavusest.
Fondide väike huvi
Äripäevaga vestelnud kinnisvarafirmad olid enamasti skeptilised. "East Capitali hallatavate fondide mandaadi alla selline enamasti Tallinnast väljaspool asuv tanklakett ei sobi. Ideel on iseenesest jumet, kuigi meie portfellis selliseid objekte veel ei ole," vastas East Capital Baltics tegevjuht Madis Raidma küsimusele, kas mõnel East Capitali fondil võiks olla huvi sellise Sevenoil ESTi hallatava Premium 7 tanklaketi kinnistute ostmise vastu, kui ettevõte jääb ise kinnistute rentnikuks.
Raidma sõnul vaatab East Capital lisaks Riiale ja Vilniusele ka Tallinnas kõiki enam levinud ärikinnisvarasse investeerimise võimalusi, nagu seda on kontori- ja kaubanduspinnad ning logistikaga seonduv kinnisvara. Ka Pro Kapitali juht Allan Remmelkoor projekti vastu huvi ei tunne. "Me hetkel ei kaaluks taolise vara ostmist. Keskendume selgelt juba olemasoleva portfelli arendamisele ning ainsana oleme kaalumas Kopli Liinide kinnistute teemat. Kindlasti on üldises mõttes prioriteet elamukinnisvara," ütles Remmelkoor. Eesti juhtiv kinnisvarafondi haldaja Eften loobus kommenteerimisest, viidates, et teema on liiga äritundlik.
Mis on rahasüst?
Äripäev valis koos Redgate Capitali ja Raidla Lejins&Norcousiga välja üle 1000 ettevõtte, kes võiksid kaaluda kapitaliturule tulekut. Areneda võlakirjade või omakapitali investeeringute abil. Neist ettevõtetest ilmuvad Äripäevas lood ühisnimetusega "Rahasüst". Lisaks korraldame sügisel koos EstVCA ja Finance Estoniaga väljavalitud ettevõtetele Kapitali Kaasamise Meistriklassi nimelise üritustesarja.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.