Kiire kasvuga puidutootjad ootavad uusi rekordeid

“Eelmine aasta oli meil käibe poolest rekordaasta. EstNor grupi kogukäive oli 4,36 miljonit eurot,” rääkis neljal järjestikusel korral ettevõtte käivet sektori keskmisest rohkem kasvatanud puitmajade tootmise ja püstitamisega tegeleva EstNor OÜ tegevjuht Renee Mikomägi. “2015. aasta käibenumbri prognoosid on samuti suhteliselt head. Kogu aasta toodang on praeguseks juba ette välja müüdud. Numbreid vaadates peaks tulema uus rekord,” sõnas ta.

Mullu tootis 15aastane EstNor kokku 35 maja ning ka sel aastal on tellimusi juba sama arv laekunud, kuid seekordsed majad on eelmise aastaga võrreldes oluliselt suuremad. Peale puhke- ja elumajadele ehitab ettevõte ühe kortermaja, mitu ridaelamut ning paarismaju. Kokku on aastate jooksul Skandinaavia ja Eestit turule toodetud ligi 300 maja.

Kõige rohkem kasvas EstNori käive 2010. aastal. Kui turul keskmiselt kasvasid käibed 1,36 korda, siis EstNor müügitulu suurenes 2,4 korda. Sealt edasi kuni 2013. aastani on kahel aastal kasvatud 1,6 korda ning ühel aastal veidi üle ühe korra aastatagusest rohkem.

Mikomägi sõnul on kasvamisel põhilist rolli mänginud tootmise laiendamine. “2013. aasta ehitasime ühe majatehase ja nüüd 2014. aasta lõpus sai valmis teine. Muidugi on oma osa mänginud ka hea müük Skandinaavia turule, eriti Norrasse, mis on meie põhiturg ning kus oleme endale hea nime teinud.” Töötajate arv ettevõttes on 2010. aastaga võrreldes kasvanud laias laastus poole võrra, küündides tänaseks 53 töötajani.

Mullu eksportis 100% toodangust

Kui keskmiselt on aastate jooksul EstNori toodangust ekspordiks läinud umbes 95%, siis mullu lausa 100%. Uurisin Mikomägilt, milliste kiire kasvuga seotud ohtudega on EstNoril tulnud kokku puutuda. “Vahepeal tekib tõesti hirm, et kas kasvame liiga kiiresti. Viimased aastad oleme päris palju kasvanud, ma arvan, et üle keskmise kiiresti,” arutles ta ning lisas, et kui nõudlust on, tuleb ikkagi kasvada, et töö ära teha.

Ühe kiire kasvamise ohuna tõi Mikomägi esile selle, et laiendades jõuliselt tootmist, tuleb vaadata, et nii kontoritöötajad, müügipersonal kui ka majade püstitusmeeskonnad tempos jõuaks püsida, sest muidu tekivad probleemid. EstNoril on Norras 20 eestlasest koosnev püstitusmeeskond, lisaks kasutatakse mõnda allhankefirmat. 

“Müüme peaaegu kõik oma majad täislahendusena, mis tähendab, et need tuleb pärast tehases valmistamist ka asukohas püsti panna,” selgitas ta.

Paari aastaga enam kui kahekordne kasv

Mööbli tootmise ja saematerjali müügiga tegeleva Virumaa Metsatööstus ASi juhataja Rein Strauch märkis sarnaselt Mikomägiga, et ilmselt tuleneb kolmel korral sektori keskmisest enam kasvanud käibenumber peamiselt tehase renoveerimisest 2012. aastal, aga ka puidu töötlemisel kasutatavate tööpinkide uuendamisest. Samuti on juurde palgatud müügipersonali. 80% käibest annab materjali müük ning 20% mööbel.

Virumaa Metsatööstus, mille kaubamärk on Virumaa Mööbel, kasvatas 2013. aasta teenitud 2,3 miljoni eurose käibe 2014. aasta lõpuks 3,5 miljonini. Selle aasta loodab Strauch lõpetada 1,7 korda suurema numbri ehk 6 miljoni euro juures. Virumaa Mööbel liigub efektiivsema ja rohkem automatiseeritud tootmise poole ning mullu uuendati seadmeparki veelgi - ehitati suuremaks tootmispind, investeerides 400 000 eurot. “2014. aasta sügise ja 2015. aasta esimese kvartaliga võib rahule jääda. Tõus on tulnud teises kvartalis. Aprill oli käibe poolest selline, mida varem pole olnud.”

Eesti puidu asemel töötleb ettevõte Venemaa ja Soome põhjaregioonidest tulevat okaspuud. Põhjus on peamiselt piirkonna puidu kõrgemas kvaliteedis. “Sealsel puidul on juurdekasv suurem, puidu ringid on tihedamad ja oks väiksem, see annab kokku parema kvaliteedi.” Kasepuidust mööbel toodetakse Läti puidust ning 80% moodsa disainiga mööblist müüakse Soome.

Venemaa, aga ka Valgevene päritolu puitu kasutab toormena kolmel järjestikul aastal sektori keskmisest kõrgemat käibekasvu näidanud Saaremaa ettevõte Novara OÜ, mille toodetud elumaju, suvemaju, saunasid, garaaže ja kuure tuntakse LuxHut kaubamärgi all. Eesti kapitalil ettevõte tegeleb puitehitiste tootmisega juba 1999. aastast. 2013. aastal soetas Novara majandusaasta aruande kohaselt ukse- ja aknatehase.

Töökohti juurde ei plaani

Jõuline arendamine ja investeerimine iseloomustab ka Jõgeval tegutsevat, samuti kolm korda järjest turu keskmisest enam käivet kasvatanud Belander Grupp OÜd. Eesti kapitalil ümarfreespuidust toodetele spetsialiseerunud ettevõte toodab aiaposte ja -paneele, mänguväljakuid ning aiandustooteid. “Oleme investeerinud nii põhivarasse kui ka tootmisesse. Alguses käis kõik paari masinaga, aga nüüd on meil sorteerimisliin ja üks tsehh juurde ehitatud ning tegeleme ka puidu immutamisega, mida siiani sisse ostsime,” rääkis Belander Grupi tegevdirektor Evald Lepik.

2014. aastal kasvatas ettevõte aasta varasemaga võrreldes natuke käivet, nagu väljendus juht ise. Ta märkis, et sooja ja kehva talve tõttu, mis segas metsalangetustöid, võib toodete omahind küll tõusta, kuid turuhinnad jäävad püsima. Lähiaastatel Belanderil kindlasti töökohtade loomist plaanis pole. Lepik lisas, et tänapäeva tootmisi iseloomustab töökohade vähenemine tootlikkuse tõstmiseks.

“Käsitsi tehtavat tööd jääb aina vähemaks. Kui Eestis tahetakse töökohti juurde saada, siis on vaja uusi ettevõtteid luua. Eesti majanduspoliitikat arvesse võttes võib aga juhtuda, et suures ohus on lisaks uutele töökohtadele ka juba olemasolevad.”

Põltsamaal asuva saekaatri Sawmill of Sadala OÜ juhatuse liikme Valdo Kaselo sõnul pole kahel korral sektori keskmisest enam käivet kasvatanud ettevõtte käibed nii suurelt kasvanud midagi: “Liigume ikka tasa ja targu,” sõnas ta.

Eesti puidust toodetud saematerjal ja hakkepuit müüakse edasi Eesti ettevõtetele. Kuhu nemad selle omakorda ekspordivad, ei oska Kaselo öelda. Napilt mainib ta, et 2014. aasta läks käibenumbrilt aasta varasemaga võrreldes väikese tõusuga ning samasugune on ootus ka 2015. aastaks.

Vaata loo lõpus tabelit keskmisest parematest käibekasvatajatest Äripäeva Puidutööstuse TOPis aastatel 2009-2013.

Lugu ilmub 20. mai Metsanduses, kus saab lugeda ka, millised peavad olema metsaistikud, kuidas ära tunda usaldusväärset metsapartnerit ja mida eestlased Sloveenias õppisid.