Pärnus asuva Hedon Spa juhi kohalt lahkunud Cardo Remmel leiab, et riik ei tohiks maksudega mängida. Majutusasutuste käibemaksu tõstmine jätab praegu riigist kehva mulje.
- Pärnus spaahotelli juhtinud Cardo Remmeli sõnul ei tohiks riik maksudega mängida. Foto: Andres Haabu
“Keegi ei oska prognoosida poliitilisi mänge. Maksudega ei mängita, olgu see seotud käibemaksu või aktsiisiga. See jätab riigist väga nadi mulje,” tõdes Remmel, kelle sõnul on ettevõtjad investeerides ja arvutusi tehes olnud kindlad, et maksud püsivad stabiilsed.
Aasta alguses ei paistnud Remmeli mäletamist mööda kusagilt, et läheb käibemaksumuudatuste tegemiseks. Majutusasutused mõistsid vaid, et vene turistide osakaal väheneb.
Käibemaksuseaduse muutmise eelnõu järgi peaksid 2017. aasta jaanuarist majutusteenused toime tulema 14%-lise käibemaksu määraga. Kui makse on kindlasti vaja tõsta, siis peab riik Remmeli meelest jätma ettevõtjatele aega, et muudatustega harjuda – neist võiks ettevõtjatele vähemalt poolteist aastat varem teada anda. Alguses pidanuks käibemaks kerkima aga juba järgmisest aastast.
“Soome on väga palju nii käitunud, väga pikalt antakse ette teada,” kiitis Remmel. “See aitab ettevõtetel äritegevust planeerida. Ei ole emotsionaalne, et täna maksan ühtmoodi maksu, homme teistmoodi ja kõik läheb samamoodi edasi.”
Poliitikud mullis
Remmel arvab, et on poliitikuid, kes tajuvad, milliseid teravaid probleeme maksumuudatused toovad, kuid on ka neid, kes tagajärgi ei taju. “Olen rohkem olnud seotud teatud aktsiisimaksudega. Aastatepikkuse, kui mitte kümnete aastate pikkuse aja jooksul olen näinud neid, kellel on arusaamine ja neid, kes elavad oma mullis,” rääkis Remmel, kes varem olnud Saku õlletehase juhatuses.
“Maksuerisused on minu meelest jamad. See on natuke ülepeakaela tehtud,” kommenteeris Hedon Spas opereeriva Supeluse Hotell juhatuse liige Margus Kangur. “Eks see elatakse üle, aga osad peatavad oma äriplaanid, teistel lähevad need vastu taevast. Peame vaatama, kas õnnestub hindasid tõsta – kuskilt tuleb see raha leida. Eks klient maksab selle kinni.”
Suveajaks on koha kinni pannud Hedon Spas enim eestlased, peale nende ka soomlased, venelased ja lätlased.
72 hotellitoa ja sviidiga Hedon Spa avas uksed möödunud aasta juunis ajaloolise mudaravila hoones. Spaahotell kuulub osaühingule Mudaravila Investeeringud, mille juhatusse kuuluvad nii Margus Kangur kui Andres Rätsepp. Kangur eeldas toona hotelli käibeks 3 miljonit eurot aastas. Majandusaruande põhjal kujunes selleks lühema, aprillist detsembrini kestnud tegutsemisaja jooksul 1,9 miljonit eurot. Kasum oli 4667 eurot.
Hea teada
Suurim raskus Hedon Spale
Hedon Spa käivitamisel oli kõige keerulisem leida töötajaid. Kuigi Pärnus saab õppida turismi, ei saada hotelli endise tegevjuhi Cardo Remmeli hinnangul tööjõudu, mis ootustele vastaks. Remmel kiidab selle kõrval MacDonald'si süsteemi.
“Et juhtida MacDonald'si mõnd üksust, pead alustama madalalt – nägema, mida tähendab olla teenindaja ja toiduvalmistaja. Siis saad aru, kuidas äri juhtida. Hotellides on samamoodi. Igal aastal ei saa suur hulk hotelliäri juhtimise lõpetanuid juhi kohale potsatada,” nentis Remmel. “Nende ootused on hästi suured ja karjäärivõimalused paljudele väikesed, kui ei taha alustada madalamalt.”
Loobus tööst
Mullu Hedon Spa tegevjuhina tööle asunud Cardo Remmel ei ole mitu kuud spaahotelli juhtinud, praegu on tema asemele tulnud Sari Hannele Sopanen, kes märgiti Supeluse Hotell juhatuse liikmeks aprillis.
Remmel sai enda sõnul hotelli käimalükkamisega ühele poole. Millele ta nüüd keskendub, on Remmeli sõnul veel vara rääkida. “On selline alustamisaeg,” lausus Remmel, kes ennast kauem Hedonis ette ei kujutanud. “Hotelli igapäevatöö on natuke teine kui käivitamine – väga administratiivne.”
Pärnus oli puudu keskmisest paremal tasemel hotellidest. Enne Hedoni turule tulekut paistis Pärnu Remmeli hinnangul silma pigem odavate sanatooriumidega.
“Hedon Spa sihtrühm ei haaku nendega, kes käivad üle lahe meie sanatooriumides. Eestlaste osakaal on kindlasti suurem kui välismaalaste oma, kuigi viimaste kuude andmeid ma ei tea,” ütles Remmel. “Ei taha nimesid mainida, aga üks tuntud Eesti naispoliitik küsis, millal temasugune inimene saab koha, kuhu minna – ei taha minna sinna, kus sinult soome keelt räägitakse.”
Supeluse Hotell OÜ läinud aasta majandusaruandes seisab, et kui juhatuse liikme leping ennetähtaegselt lõpetatakse, makstakse talle lahkumishüvitiseks 21 000 eurot. Kas Remmel sai hüvitist, ei tahtnud ta samuti avaldada. “Isiklikest asjadest ma ei räägi.”
Seotud lood
Selleks, et olla edukas, ei piisa enam pelgalt heast tootest või teenusest – vaja on midagi enamat. Enamani jõuab siis, kui aeg, raha ja närvid pole viimse piirini pingul ning ei pea “tulekahjude kustutamisega” tegelema. Tõeline konkurentsieelis tuleb oskusest kohanduda ja kasvada koos tehnoloogiaga. BeyondCode AI jagab, kuidas leida võimalus ennast rakendada vaid seal, kus on sellest päriselt kõige rohkem kasu, aga ka kõik muu tehtud saada.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele