Ossinovski: maksumuudatustes on lonkavaid kohti

Ossinovski sõnul on Reformierakonnaga raske olulistes küsimustes kokkuleppele jõuda, kuna peaministri erakond on dogmasid täis.

Maksuseaduste kobareelnõu on riigikogus juba esimese lugemise läbinud. Jääb mulje, et muudatused surutakse läbi rohkest kriitikast hoolimata. Kas Te ei leia, et on viimane aeg koalitsioonileppes tehtud vigu tunnistada ja neid parandada?

Eelnõu ei suruta läbi, vaid seda menetletakse vastavalt seadustele ja arutatakse läbi. Seekord kasutab opositsioon oma rolli üsna aktiivselt, milles pole ka midagi ennekuulmatut.Mis puudutab leppe sisu, siis oleme koalitsioonierakondade esimeestega kokku leppinud, et vaatame selle juuli alguses värske pilguga üle. Siis näeme, kuhu oleme jõudnud ja milles suudame kokku leppida, et Eesti jaoks olulised asjad lähiaastatel ka tehtud saaksid.Loomulikult on maksuseadustes hulk asju, mis on lihtsalt ebameeldivad, näiteks kütuseaktsiisi tõus. On ka neid, mille majanduslikus loogikas võib kahelda. Kuid juhul, kui mõni kavandatud muudatus toob halbu tulemusi, siis saab neid otsuseid korrigeerida.

Üks muudatus, mille eesmärkide täitmises kaheldakse, on madalapalgaliste tagasimakse­süsteem. See võib märkimisväärselt soodustada ümbrikupalga maksmist.

Sotsiaaldemokraatidel on mure, kuidas tagasimaksesüsteem täpselt rakendub. Mina oleksin eelistanud, et eelnõu menetlus oleks jäänud sügisesse. See oleks meile jätnud rohkem aega teemat põhjalikult läbi arutada. Seal vajaks arutamist ka mitu tehniliselt olulist detaili.Mina oleksin sisu mõttes ­eelistanud tagasimakseskeemide asemel tulumaksuvaba miinimumi märgatavat tõusu. Praeguses skeemis on palju riske, samuti on administratsiooni­kulu märkimisväärne. Paraku on praegu partneriga sellisele kokkuleppele jõutud. IRLile ja Reformierakonnale oli see eelnõu olulise tähendusega.Oleme püüdnud riigikogus süsteemi paremaks teha. Selge on aga see, et kui süsteemi rakendamine toob kaasa negatiivset mõju ja kui see hakkab kunstlikult pidurdama palgatõusu, suunates osa palgast ümbrikku, siis tuleb skeemi muuta või sellest sootuks loobuda.

Kui palju töökohti toob Teie arvates see, et järgmise kolme aastaga langetatakse sotsiaalmaksu 1%?

Iseenesest pole ju sotsiaal- ja ka teiste tööjõumaksude langetamises midagi halba. ­Mina eelistaksin siiski tulumaksuvabamiinimumi tõusu. Selle sotsiaalne ja majanduslik mõju oleks kindlasti suurem ja positiivsem kui sotsiaalmaksu langetamisel, kuna see jätaks alumises otsas olevatele inimestele rohkem raha kätte ja suurendaks nende tarbimist.Paraku on see on üks kompromiss, mida pidime kokkuleppeid sõlmides tegema. Osa poliitikute jaoks on sotsiaalmaksu langetamine väga põhimõtteline asi. SDE-l otseselt selle vastu midagi pole, lihtsalt oleks eelistanud teisi meetodeid.

Erakondade eesotsas on praegu kõik noored juhid. Kas poliitikast on saanud noorte pärusmaa?

Eestis on üldiselt poliitikas üldse palju noori inimesi. Midagi raputavalt uut ma siin ei näe. Iseenesest on hea meel, et koalitsioonierakondade keskmine vanus on 55, samas opositsiooni omadel on see 65. Naljaga pooleks öeldes võib väita, et koalitsioon on nooruslik. Tegelikult pole vanus siiski poliitika sisu mõttes määrav tegur.

Samas on olnud kosta kriitikat selle pihta, et valitsuse vaated on stagneerunud. Kas nooruse uljusest jääb siiski vajaka?

Olen öelnud, et mitmes küsimuses on Reformierakond jäänud enda dogmade küüsi kinni. See on muutnud nendega kokkuleppimise väga raskeks. Näiteks seesama tööjõumaks. Reformierakond on olnud mitmeid aastaid seisukohal, et tuleks langetada üldmäära. Samas näeme praegu, et meil on kõige suurem tööjõumaksude kitsaskoht just selles, et madalapalgaliste maksukoormus on liiga kõrge. See omakorda soodustab väljarännet.Reformierakonnaga on väga keeruline kokku leppida tulumaksuvaba miinimumi tõusus, sest nad ajavad ikka oma dogmadega edasi. Aga nüüd on nende erakond saanud uue juhatuse, kus on nii mõnigi hoopis uue ja värskema vaatega. Ehk on nad siis ka rohkem julgemateks otsusteks valmis. Eks me pärast jaanipäeva näe, kuidas asjad minema hakkavad.