Riigikogu otsustas eile lubada kasutada põlevkivi senised kavandamismahu ülejääke, mis on eelkõige kasulik Kohtla-Järve suurimale tööandjale Viru Keemia Grupile (VKG).
- VKG juht Priit Rohumaa Foto: Andras Kralla, Äripäev
Tasub teada
Alates 2009. aastast on ühiskondliku kokkuleppena ja riigikogu otsusega kehtestatud aastaseks põlevkivi kaevandamise määraks 20 miljonit tonni.
Viimase seitsme aasta jooksul ei ole kaevandatud põlevkivi kogus ületanud 16 miljonit tonni aastas, mistõttu pidas seadusandja mõistlikuks lubada kaevandada aastasest piirmäärast vähem kaevandatud varu tagantjärele.
Eelmisel nädalal VKG juhi kohalt lahkumisest taastunud Priit Rohumaa ütles intervjuus Vikerraadiole, et eilne seadusemuudatus annab nii VKG-le kui ka kõigile teistele põlevkivitarbijatele paindlikkuse erinevate aastate vahel oma limiite sättida, kord vähem ja kord rohkem kaevata,
vahendas ERR uudisteportaal.Mullu detsembris sulges VKG kaks Kiviter tehnoloogial põhinevat õlitehast. Toona oli põhjuseid mitu: nafta madal maailmaturuhind, kõrge põlevkivihind ning täitunud kaevandamismaht. Rohumaa kinnitas nüüd, et jääb oma lubadusele nüüd tehased taaskäivitada kindlaks. "Ühe oma tehastest oleme valmis lähima kuu jooksul taaskäivitama. Teise taaskäivitamine on võimalik umbes poole aasta perspektiivis."
Kui tehased taaskäivitatakse, annab see VKG kontserni sees otseselt tööd 250-300 inimesele. Sellele lisandub suurusjärgus 200 inimest, mis hõlmab teenuseid ja logistikat.
Seotud lood
Viru Keemia Grupi juhtkond otsustas konserveerida Kiviter-tehnoloogial töötavad põlevkiviõlivabrikud nafta märkimisväärse hinnalanguse tõttu ning koondada 500 inimest.
Viru Keemia Gruppi ähvardab nafta madala hinnaga seoses suur koondamislaine, juttu võib olla kümnetest, kui mitte sadadest töökohtadest.
VKG juhi Priit Rohumaa sõnul päästaks rahandusminister Maris Lauri pakutud lahendus firma viieks aastaks.
Rahandusminister Maris Lauri, kes valitseb Eesti Energia aktsiaid, ei anna riigifirma kaevandamismäära Viru Keemia Grupile (VKG), ent tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku, kuidas põlevkivi kaevandamismäära mure lahendada.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.