Rahandusminister Maris Lauri, kes valitseb Eesti Energia aktsiaid, ei anna riigifirma kaevandamismäära Viru Keemia Grupile (VKG), ent tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku, kuidas põlevkivi kaevandamismäära mure lahendada.
- Rahandusminister Maris Lauri Eesti Energia kaevandamismäära ära ei anna, ent tegi ettepaneku olukorra lahendamiseks. Foto: Eiko Kink
VKG pöördumiste alla mattunud keskkonnaministeerium tegi mullu detsembris ettepaneku rahandusministrile, et see leiaks võimaluse suurendada VKG kaevandamise maksimaalset aastamäära. Nimelt sulges VKG möödunud aastal
kaks õlitehast ja
koondas mitusada inimest, sest VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul oli Eesti Energia müüdava põlevkivi hind liiga kõrge.
Lauri märkis vastuses keskkonnaministeeriumile, et riigile kuuluvate Eesti Energia AS aktsiate valitsejana peab ta lähtuma riigivara valitsemise põhimõtetest - eesmärgipärasus, otstarbekus, säästlikkus ja heaperemehelikkus -, aga ka sellest, et valitsetavate aktsiatega tuleb suurendada riigi kasu ja vältida kahju.
Lauri nentis, et Eesti Energial on täna võimekus oma kaevandatavat põlevkivi ise kasutada ja väärindada ning et põlevkivi müük odavamalt, kui lepingus ette nähtud, tekitaks Eesti Energiale majanduslikku kahju.
„Lisaks omanikutulu otsesele vähenemisele tooks see kaasa Eesti Energia riskihinnangute suurenemise ja kapitali kallinemise, mis omakorda vähendab omanikutulu ning võib piirata Eesti Energia investeerimisvõimekust tulevikus,“ kirjutas ta.
Minister on seisukohal, et kahe äriühingu vahelise lepingu muutmise peavad läbi rääkima äriühingud ise ning talle teadaolevalt on Eesti Energia juhtkond teinud VKG-le ettepaneku läbirääkimisteks.
Lauri pakub lahendust, mis on riigile seni vastuvõetamatu olnud: muuta aastane kaevandamismäär perioodipõhiseks, et ühel aastal kaevandamata jäänud põlevkivi saaks kasutada samadel tingimustel kümne aasta keskmise piirmäära raames tagantjärele.
Selline lahendus võimaldaks VKG-l vähemalt osaliselt leevendada praegust põlevkivivajadust.
Lauri nentis, et kui jäädaks fikseeritud piirmäärade juurde, võib ebasoodsate turutingimuste korral oluliselt suurem tagasilöök tulla nii ettevõtetele kui ka riigile.
Keskkonnaministeerium on lahendusena pakkunud kaks võimalust: et äriühingud lepiksid ise kokku, kasutades maapõueseaduses olevat võimalust võõrandada kaevandamismäära, ning et Eesti Energia vaataks üle VKGga sõlmitud põlevkivi ostu-müügilepingus oleva hinna.
Eesti Energia Kaevandused müüb VKG-le põlevkivi hinnaga 31,74 eurot tonnist, samal ajal kui kontsernisiseselt müüakse põlevkivi 12,24 eurot tonn.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”