Kreeka pankadest jätkub raha väljavool

Eilset eurogrupi rahandusministrite kohtumist peeti Kreekale veel viimaseks võimaluseks kreeditoridega kokkulepe saavutada, kuid seda ei sündinud. Kreeka keskpank palus eile Euroopa Keskpangalt luba suurendada erakorralist likviidsusabi Kreeka kommertspankadele – ehk teisisõnu – korvata raha väljavool hoiustelt.

Ajaleht Financial Times kirjutab, et hoiustajad võtsid neljapäeval riigi neljast suuremast pangast välja miljard eurot, millega üksi selle nädala jooksul on pankadest välja võetud juba 3 miljardit eurot. See ületab viimase kahe kuu nädala keskmise kolm korda.

Euroopa Keskpanga nõukogu peab täna erakorralise konverentskõne, et otsustada, kas lubada Kreeka keskpangal erakorralist likviidsusabi kohalikele pankadele veel 3 miljardi euro võrra tõsta. Alles kolmapäeval oli Euroopa Keskpank heaks kiitnud ülempiiri tõstmise 1,1 miljardi euro võrra 84,1 miljardile eurole. Hinnanguliselt on Kreeka pankadel varasid, mida likviidsusabi eest tagatiseks anda, 95 miljardi euro väärtuses, kirjutas leht.

Täna tegi Kreeka keskpanga juht avalduse, milleks kinnitas, et riigi pangandussüsteem on stabiilne.

Kriisikohtumine

Esmaspäevaks kutsus Euroopa Liidu Ülemkogu juht Donald Tusk kokku euroala riikide valitsusjuhtide erakorralise kohtumise.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras avaldas täna lootust, et kokkuleppe ikkagi sünnib.

„Me sihtisime seda, et kõnelused toimuksid kõige kõrgemal poliitilisel tasandil Euroopas ja töötame nüüd selle nimel, et see tippkohtumine oleks edukas,“ ütles Tsipras e-kirja vahendusel Bloombergile. „Need, kes panustavad kriisile ja hirmustsenaariumidele, teevad vea.“

Ikka on vaja kokkulepet

Täna ütles Saksamaa kantsleri Angela Merkeli pressiesindaja, et tippkohtumine ei saa olema enamat kui konsultatsioon, kui Kreeka enne seda oma kreeditoridega kokkuleppele ei jõua. Igasuguse otsuse saab tippkohtumine teha ainult sellise kokkuleppe baasilt.

„Kui esmaspäevasel tippkohtumisel otsustamiseks sellist baasi ei ole, siis saab tegemist olla vaid konsultatsiooniga – millele järgnevad järgmised,“ ütles Steffan Seibert. „Igaüks meist näeb, et aega on järjest vähem.“

Kui eurogrupi juhilt Jeroen Dijsselbloemilt neljapäeval pärast eurogrupi kohtumist küsiti, kas ta kujutab ette, et Kreekal tuleb euroalalt lahkuda, vastas ta: „See kuidas asjad praegu liiguvad, läheb sinna suunda.“

Juuni lõpuni, mil Kreeka abipakett lõpeb, on veel aega, kuid abipaketist väljamakseid teha enam ei jõua, ütles Dijsselbloem. Osades riikides peavad väljamaksed kinnitama parlamendid ja selleks pole enam aega. Nii taotleb Kreeka tõenäoliselt abipaketile uut pikendust.