Euroopa nõuab Tsipraselt kapituleerumist

Euroala liidrid esitasid uut abipaketti taotlevale Tsiprasele terve pika nimekirja veel osaliselt Kreeka eelmistest abipakettidest tegemata muudatustest. Kreekale anti kolm päeva aega, et kreeditoride peamised nõudmised Kreeka seadustesse sisse viia. See on tingimus uue abipaketi saamiseks, vahendas agentuur Bloomberg.

Nõudmised panid kirja euroala rahandusministrid kaks päeva väldanud kohtumisel. Ühe Brüsseli ametniku sõnul on tegemist väga halva dokumendiga nii Tsiprase kui kreeklaste jaoks. Saksamaa levitas ideed, et Kreeka liikmelisuse euroalas võiks kasvõi ajutiselt peatad. 

„See eurogrupi nõudmiste nimekiri on hullumeelsus,“ kirjutas nobelist Paul Krugman oma blogis. „See ütleb groteskselt lahti kõigest, mida Euroopa projekt endast kujutama pidi.“

„Nad tahavad meid hävitada,“ säutsus Kreeka kaitseminister Panos Kammenos Twitteris. „Igal asjal on piir.“

Aasia turgude avanedes nõrgenes euro kurss 0,6% 1,1107 USA dollari tasemele eurost.

Lisaks pensionikärbetele ja maksutõusudele, millega Tsipras nõustus juba läinud nädalal, nõuab rahandusministrite koostatud dokument kreeditoridele võimalust Ateenasse naasta ning piiranguteta juurdepääsuga kõigile valitsuste ministritele. Samuti vetoõigust asjakohaste seaduste üle.

Samuti tahavad euroala juhid, et Tsipras kannaks 50 miljardi euro väärtuses riigivara erastamiseks Luksemburgis asuvasse fondi ning koondaks uuesti inimesed, kelle Kreeka vasakradikaalne valitsus võimule tulles tööle ennistas. 

Pannes konteksti, mida see erastamist puudutav nõudmine tähendab, nentis Kreeka veebilehe Makropolis peatoimetaja Nick Malkoutzis, et aastast 2011 on Kreeka tulud erastamisest 5,4 miljardit eurot. 

Usun, kui näen

"Ma tahan näha, et nad juba alates homsest demonstreeriksid oma parlamendis, et neil on muudatuste elluviimisega tõsi taga," ütles Iiri peaminister Enda Kenny.  "Iga päev, mis mööda läheb, muudab võimaliku lahenduse järjest kulukamaks."

Tsipras tuli selle aasta jaanuaris võimule kärpekuuri vastase kampaaniaga. Abi tingimuseks nõutud reforme on ta korduvalt nimetanud väljapressimiseks. Võimalik, et tal tuleb muuta koalitsioonipartnereid või korraldada taas uued valimised.

"Kreeka euroalas jätkamise hind hakkab jõudma sellisesse punkti, kus kaal võib langeda euroalast lahkumise kasuks," ütles Bloombergile Daniel Munevar, kes oli ametist lahkunud Kreeka rahandusministri Yanis Varoufakise nõunik. "Kreekale esitatavad nõudmised on nii karmid, et neid pole peaaegu võimalik täita."

Kreeka abivajadus on hinnatud 86 miljardile eurole, millest 22 miljardit vajab riik juba augusti keskpaigaks. 

Kokkulepe uue abipaketi üle ei sünni kindlasti 20. juuliks, mil Kreeka peab Euroopa Keskpangalt lunastama 3,5 milardi euro väärtuses võlakirju. Nii kaaluvad kreeditorid ka mingit lühiajalist lahendust, et Kreeka selle maksega jänni ei jääks. 

Kreeka pangad jäävad esmaspäeval suletuks.

Aega kolm päeva

Euroopa liidrid nõuavad Tsipraselt reformide seadusesse viimist veel enne, kui nad üldse on valmis Kreeka abivajadust arutama. Just usalduse puudus Kreeka valitsuse vastu on suurim probleem. Tsiprase sõnast enam ei piisa. 

Kreekal tuleb seadused vastu võtta 15. juuliks. Need näevad ette käibemaksu tõusu, pensionikärped, pankrotikoodeksi muutused, statistikaameti sõltumatuse tagamise ning kärbete muutmise automaatseks, kui riigieelarve eesmärki ei täideta, selgub rahandusministrite koostatud dokumendist.

Euroala liidrite vaidlused Kreeka tuleviku üle vältasid esmaspäeva hommikuni, kokku 14 tundi.