Üle poole Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) välistudengitest kavatseb pärast lõpetamist otsida Eestis tööd, magistrantide seas on see osakaal ligikaudu kaks kolmandikku, näitas hiljuti TTÜ välisüliõpilaste seas läbiviidud uuring.

- Välistudengid tahavad Eestisse jääda Foto: Raul Mee, Äripäev
Kõige enam soovivad siin erialast tööd leida keemia- ja materjaliteaduskonna välistudengid, kellest 80% kavatseb Eesti tööturule siseneda. Järgnevad infotehnoloogia teaduskonna välistudengid (66%), mehaanikateaduskonnas õppijad (64%) ja matemaatika-loodusteaduskonna välisüliõpilased (62%).
TTÜ majandus- ja sotsiaalteaduskondade välistudengitest sooviks pärast diplomi saamist Eestisse tööle jääda veidi üle kolmandiku õppuritest.
TTÜ on Eesti suurima välistudengite kogukonnaga ülikool, kus õpib 37% Eestis tasemeõppes tudeerivatest välisüliõpilastest. Välismaalt pärit magistrantide seas on TTÜ osakaal koguni 48%. Üle kolmandiku TTÜ välistudengitest on pärit Soomest, järgnevad Gruusia (7%) ning India ja Türgi (mõlemad 6%).
TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektori Tea Varraku andmetel soovib pärast ülikooli lõpetamist oma karjääri Eestiga siduda enamik India ja Türgi tudengitest. „Seevastu Soome üliõpilastest plaanib vaid 10% Eestisse tööle jääda ning enamik grusiine kavatseb pärast diplomi saamist kodumaale naasta,“ rääkis Varrak.
Mais läbiviidud uuringu andmetel töötavad ligi pooled TTÜ välistudengid õpingute kõrvalt, mida välismaalaste seadus lubab Eestis õppimiseks välja antud elamisloa alusel ka teha. Samas kehtib tudengitele nõue, et nende edasijõudmine õpingutes ei tohi töölkäimise pärast kannatada ning seda kontrollitakse ka korrapäraselt.
Tea Varraku sõnul õpib 60% TTÜ välistudengitest enda väitel eesti keelt, mis on Eestis kohanemise eelduseks. „42% küsitletute arvates peaks eesti keelt ülikoolis õpetatama kohustusliku ainena,“ lausus ta. „Vabaainena on eesti keel ka täna TTÜ õppekavades valdavalt olemas, kuid see ei ole piisav, et viia eesti keele õpet nullist alustav inimene vajaliku keeleoskuseni. Tasuta keeleõpet ei suuda TTÜ välistudengitele pakkuda ning lisatasu eest õppijaid liiga palju täna ei ole.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles tuntud edukate ettevõtmiste, haridusvaldkonna arendamise ja spordi eestvedajana, on Urmas Sõõrumaa käinud välja mitmeid julgeid ideid, mis seostuvad nii hariduse kui ka tervislike eluviiside edendamisega. Audentese 30. juubeliaasta raames jagas ta Äripäeva saates oma mõtteid haridusest, noorte liikumisharjumustest ning sellest, kuidas tagada tervem ja tugevam ühiskond.