• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 28.07.15, 14:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Juhtivad spordikauplused sihivad e-äri

Tänaseni ei paku suuremad spordikauplused nagu Rademar, Sportland või Hawaii Express võimalust osta kaupa interneti vahendusel, kuid uute e-poodide teke on vaid aja küsimus.
Sportlandi juhatuse esimees Gerd Kiili kinnitas, et Sportlandil saab lähitulevikus olema e-pood.
  • Sportlandi juhatuse esimees Gerd Kiili kinnitas, et Sportlandil saab lähitulevikus olema e-pood. Foto: Eiko Kink
Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe ütles, et juba praegune Hawaii Expressi veebileht on üles ehitatud e-poe platvormile. Ta selgitas, et olemuselt on Hawaii Expressi veebileht suuremate kaubagruppide tootekataloog, mis on reaalajas laovarudega sünkroniseeritud ja vastab klientide põhiküsimusele – mida, mis hinnaga ja millisest poest võib leida.
„Põhimõtteliselt on e-poe käivitamiseks vaja astuda vaid paar väikest sammu, aktiveerida makseviisid ja lahendada logistilised pisiprobleemid,“ märkis Salumäe. Tema sõnul on aga veel lahtine, milline e-pood täpselt olema saab.
Salumäe ütles, et e-poes vaid rattaid pakkuvatest konkurentidest saab nende põhiliseks erinevuseks üle-eestiline filiaalivõrgustik, kus rattaid komplekteerivad koolitatud mehaanikud. „Tehasepakendis ja komplekteerimata rattaid me müüma ei hakka ja osad brändid, näiteks Scott, ei lubagi sellist käitumist,“ lausus Salumäe.
Valmib tasa ja targu
Sportland Eesti ASi juhatuse esimees Gerd Kiili ütles, et neil ei ole olnud valmidust tulla turule veebikauplusega, mis oleks Sportlandiga samal tasemel. „Oleme võtnud positsiooni, et kvaliteet ja innovatiivsus on kõigis meie tegemistes esmane ehk siis me kindlasti ei tule turule kiirustades ja pooliku tootega,“ nentis ta.
Kommentaar
Eesti e-kaubanduse liidu juhatuse esimees Signe Kõiv:
Jaemüük posti või interneti teel suurenes 2015. aasta mais mullusega võrreldes 57%, olles suurimaks tõusjaks jaekaubandussektoris. Mitme jaeketi jaoks on käesoleval aastal märksõnaks e-kaubandus, mis kokkuvõttes tähendab tarbijale aja kokkuhoidu, soodsamaid hindasid ja mugavamat ostuprotsessi. Samas nõuab veebipoe avamine nii aega, raha kui teadmisi ning on mõistetav, et otsustega ei kiirustata.
E-kaubanduse Liit tegi 2015. aastal tarbijauuringu, mille kohaselt 29% vastajatest ostis spordi- ja vabaajakaubad internetist. Peamiseks puuduseks tavapoega võrreldes on uuringu kohaselt proovimisvõimaluse puudumine – tarbija tahab kaupa enne ostu näha, katsuda ja proovida. Sellest hoolimata on füüsiliste toodete osas menukaimaks kaubagrupiks just rõivad ja jalanõud, seega ollakse nõus kompromisse tegema, kui müüja on usaldusväärne, ostuprotsess mugav ja tagastamine/vahetamine lihtne ning võimalusel lisakuludeta. Spordipoodide eeliseks on, et tarbijal on jaekaupluste näol proovimisvõimalus olemas ning erinevate kanalite oskusliku integreerimise korral on põhjust rõõmustada nii tarbijal kui kauplejal.
Statistikaameti andmetel moodustas mais 2015 müük posti või interneti teel jaekaubandusest 2,6%. Paraku sisaldab see number vaid nende ettevõtete andmeid, kelle põhitegevusala (51%) on müük posti või interneti teel. Kui ettevõtte põhitegevusalaks on näiteks tootmine või jaemüük ning müük interneti teel moodustab 49%, jääb see statistikast kahjuks välja, kuigi võib tulemust märkimisväärselt mõjutada.
Küll aga kinnitas Kiili, et Sportlandis on juba mõnda aega kaalutud mõtet e-pood luua ning tulemusena see ka lähitulevikus valmib. Ta lisas, et e-poodi ei tasu kavandada ainult kohaliku turu jaoks, vaid mõtet tuleb arendada globaalselt.
E-poe loomist kinnitas ka Rademari juht Margus Juksar. Ta põhjendas, et e-kaubandus areneb jõudsalt ja tema sõnul on Rademaril praeguse seisuga suur kliendibaas inimestest, kes tahaksid e-poest osta.
„Plaan on ja asjad on töös, aga me ei taha joosta sellega, et peame igal juhul mingi tähtaeg avama, vaid pigem kui see avatud saab, oleks kliendile mugav ja lisandväärtust pakkuv,“ lausus Juksar.
Lisandväärtus ei tähenda Juksari sõnul aga järeleandmisi hinnas. „Eestis ei ole firmadel võimalik konkureerida suurte UK või Saksa firmadega hinna pärast, vaid teenuse kvaliteedi, mugavuse ja lisandväärtuse pärast, näiteks kasvõi see, et klient saab tulla toodet poodi ümber vahetama,“ selgitas ta.
Juksar ütles, et vähemasti esialgu saaks Rademari e-poest osta kaupa, mille järele on kõige suurem nõudlus, seega valik oleks Rademari tavakauplusest väiksem. Ta avaldas lootust, et väiksemas mahus e-pood võiks alustada tegevust juba järgmisel aastal.
IT-mehe palk kordades suurem
Erinevalt suurematest spordikauplustest saab Popspordist juba praegu kaupa internetist tellida. Popspordi juht Tarmo Kajandi kinnitas, et peab veebipoodi vajalikuks täienduseks kauplusele, mis annab ka väikese käibelisa.
Küll aga tõdes Kajandi, et hea veebipoe loomine ja ülalpidamine nõuab omajagu tööd ja raha. „Kui teed piimapuki valmis ja see on hästi tehtud, siis see seisab viis aastat tuule ja vihma käes, aga koduleht on see, mida peaks praktiliselt iga nädal uuendama,“ nentis ta. Veebipoe loomine jääbki Kajandi hinnangul tihti raha taha.“ IT-mehe palk on kordi suurem kui on klienditeenindaja oma,“ märkis ta.
Kajandi ütles, et kuigi veebimüük Eestis kasvab, siis tahes-tahtmata ei jõua Eesti kaupmees võistelda Inglismaa, USA, Taani või teiste riikide suurte korporatsioonidega. „Meil ei oleks niisugust ressurssi kusagilt võtta ja Eesti on ju nii väike, et siin sellist valikut ei olegi lihtsalt võimalik pakkuda,“ lausus ta.
Suur valik ja odav hind ei pruugi tähendada aga rahulolevat klienti. „Väga tihti pettuvad need inimesed, kes näiteks Hiinast tellivad 15 euroga jope ja kui see jope tuleb, siis nad ei julge loomulikult seda selga panna,“ tõi ta näite kliendi ootustest. 

Seotud lood

Uudised
  • 31.03.16, 15:00
E-kaubanduse ärisse siseneb veel jaekette
E-kaubandus on jakettide sõnul kulukas, kuid suurematest jaekettidest juba kolm pakub seda võimalust ja kohe lisandub veel üks. Kui suudetakse ära lahendada logistikamured, toimub e-kaubanduse kasutamises kindlasti väike buum.
Uudised
  • 29.03.17, 17:11
Spordipood maadleb maksuvõlaga
Sporditarvetekett Rademar on tänase seisuga jätnud riigile tasumata 118 000 euro eest makse, selgub maksu- ja tolliameti andmebaasist.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele