Eestis loodud koduapteek nutitelefonis ehk Medikeep sai Saksa suurkontsernilt Bayer HealthCare 50 000 eurose investeeringu.
- Eesti apteegiäpp Medikeep sai 50 000 eurose rahasüsti. Foto: Erakogu
Pane tähele!
6 põhjust, miks APP-konverentsile tulla:
Üha enam kolivad inimesed info otsimisel, ostude sooritamisel arvutiekraanilt mobiili. Konverentsil kuuled, kuidas mobiilis oma äri kasvatada.
Mis teeb äpist eduka äpi ning milliseid rakendusi tasub luua.
Kuidas kasutada ära mobiilioperaatorite asukohaandmeid.
Miks ja kuidas luua kasutajasõbralikke äppe.
Praktilised kogemuslood ja näited.
Kuidas näevad mobiilse äri tulevikku telekomid.
Lisaks valis Bayer Medikeepi oma neljakuisesse mentorlusprogrammi Saksamaal Bayeri kontserni peahoones.
Äripäeva ITuudised.ee küsimustele vastab Medikeepi idee autor Kerti Alev.
Kas ravimifirmadel, apteekidel ja meditsiiniasutustel võiks olla oma äpid?
Kindlasti võiks olla ja mõnel ka on. Näiteks mujal maailmas on ravimifirmadel oma äppe küll. Eestis on näiteks PERHil oma iPadi äpp arstidele haiglasiseseks kasutamiseks.
Miks teie arvates ei ole väga palju selliseid äppe tehtud?
Meditsiinivaldkond on lai ja igale süsteemile oma äpi loomine kulukas ja keeruline. Veel keerulisemaks teeb asja, et info võiks olla mugavalt jagatav kõigi süsteemide vahel ja siis ka laialt levitatav. See on ka tõenäoliselt Eestis veel kõige suurem probleem. Samas oleme heaks näiteks ja teerajajaks tervele maailmale. PERHil on näiteks digiregistratuur.ee ja verekeskus.ee, aga tõsi, need on veel veebipõhised, sest ka veebi saab nutifonist edukalt vaadata, ja eraldi äpi loomine nõuaks liialt ressursse. Samas vaatavad asutused üksteise poole, et kes järgmisena midagi ära teeb, mis kõigile kasulik oleks.
Edasi loe Äripäeva teemaveebist
ITuudised.ee.
Kellele ja milleks on äpid vajalikud, kuidas luua edukat äppi ning kuhu on mobiilne äri liikumas, arutletakse
25. augustil APP-konverentsil 2015: äri on kolinud mobiili. Tule kuulama!
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”