Kui globaalne majanduskriis surus paljud riigid põlvili, ei teinud Norra majandus kriisist suurt välja. Nüüd, mil toornafta barreli hind kõigub 50 dollari piirimail, on asjad hoopis teisiti, kirjutab Bloomberg.
Kui 2010. aastal kerkis töötuse määr
Norras majanduskriisi järelmõjuna rekordilise 3,7 protsendini, siis selle aasta maikuus jõudis töötuse määr juba 4,3 protsendini. Viimane märkis ühtlasi 11 aasta kõrgeimat taset.
Madal
nafta hind mõjutab Norra majandust mitmel viisil.
Nafta on olnud suuresti Norra majanduskasvu mootoriks ning ühtlasi ka põhjuseks, miks riigi majandus majanduskriisi aegu vee peal suutis püsida.
Teiseks põhjuseks toob agentuur Bloomberg tõiga, et naftabuum oli nii või teisiti läbi saamas. Investeeringud naftasektorisse on madalaimal tasemel alates 2000. aastast. Et seesuguse muutusega kohaneda, hakkasid paljud ettevõtted, näiteks
Statoil, kulusid kärpima juba enne nafta hinna ulatuslikku kukkumist.
Nafta hinna langemise mõju võib ulatuda suisa selleni, et riik peab valitsuse varafondist raha võtma. Kui nii, siis on tegu ajaloolise sammuga. Praegu pole riik küll plaaninud fondist mitmekümne aasta jooksul raha võtta ning on selge, et ükski rahandusminister sellist taaka kanda ei soovi. Võib juhtuda, et fondist tuleb raha hakata välja võtma varem kui planeeritud ning see tähendab omakorda tuliseid vaidlusi ning debatte Norra ühiskonnas.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.