OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

14.08.15, 08:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootslasest arendaja võlarattal

Paarkümmend aastat on Tallinnas tegutsenud rootslasest kinnisvaraärimees Claes Magnus Åkerborg, kelle suurim arendus on kesklinnas asuv Postimaja. Kuid silma paistab Åkerborg ka suurte võlgadega.

Marge Ugezene

Firma Promethean, mille juhatuses Åkerborg on, ostis Postimaja viis aastat tagasi 8,6 miljoni euroga.

Firma Promethean, mille juhatuses Åkerborg on, ostis Postimaja viis aastat tagasi 8,6 miljoni euroga. Foto: Raul Mee

Rootsi ärimehe Magnus Åkerborgi kohta ringleb legend, mille juured ulatuvad 1990. aastate keskpaika. Suvesoojas Tallinnas kõnnib üle Raekoja platsi punaseruudulises särgis neljakümnendates eluaastates mees. Ühes käes hoiab ta rahakotti, teises kopsakat sularahapakki. Vanas rahas on pakis umbes 200 000 krooni. Uljast rootslast jälgib kontorisse suunduv toonane SRV Kinnisvara juht Alvar Ild. Ta ei suuda oma silmi uskuda.

"Hoidis peos! Lahtist raha. See julgus! Ta suhtus nii usalduslikult keskkonda, mis tollal ei olnud väga usaldusväärne. Tulla üle Raekoja platsi, kus oli kahtlaseid tüüpe selletagi. Ja tullagi terve nahaga!" muheleb Ild nüüd. "Ta võttis siinset ühiskonda nagu Rootsi oma. Juhtisin tähelepanu, et kulla sõber, teie rahapakk võinuks teel meie juurde teise omaniku leida."

Åkerborg, kes taasiseseisvunud Eesti võlu ja valu tundma õppis, viis selle aja kohta väga suure rahasumma SRV Kinnisvarasse. "Ilmselt olid meil seal mingid kokkulepped," ei mäleta Ild, milleks Åkerborg raha tõi. Åkerborg ise nimetab Ildi mälupilti täielikult valeks.

Ahvatlev vanalinn

Tallinnaga lepingu sõlminud SRV Kinnisvara oli seisundihindaja rollis, tegeledes 18 vanalinna räämas hoonega. Neist ühe, aadressil Rataskaevu 2 asuva maja rentimise vastu tundis huvi Åkerborg.

"Tema (Åkerborgi - toim) puhul kehtis kapitalistliku ühiskonna ärimudel, kus mõlemad äripartnerid peaksid olema huvitatud tulemusest, hakkamata teineteisel nahka seljast võtma. Rääkis, millise tasu tema võiks saada ja millise meie," meenutab SRV Kinnisvara endine arendusdirektor Indrek Toome.

Eestlastel ei olnud 1990. aastate keskel raha jalaga segada. Vanalinna kinnisasju ei ostetud. Neil, kes tulid Eestisse, taskus dollarid, Rootsi kroonid, Saksa või Soome margad, oli võimalik siinne kinnisvara soodsalt kätte saada, räägib Toome.

"Rataskaevu oli kehvas seisus. Ta (Åkerborg - toim) tegi selle väga kenasti korda. Kõik vanalinna majad olid kehvas seisus," lausub Toome ja märgib, et kui mõnda hoonet korrastasid Poola restauraatorid omal ajal ka seest, siis enamus vanalinna ja Toompea hoonetest võõbati vaid kerge värvikihiga üle. "Nad vajasid täielikku kapitaalremonti. Keldrist korstnani."

Eesti kinnisvara huvitas siis peamiselt väliseestlasi, ütleb Toome. "Eesti kinnisvaraturg oli nii pisike, räämas ja nõrk, et tõsistel rahvusvahelises mastaabis kinnisvarasse investeerijatel ei olnud huvi siiatulekuks. Åkerborg toimetas siin aktiivselt. Mispärast, ei tea."

Kinnisvaraarendaja Åkerborgi nägu oli alati nalja täis, mäletab praegune Viimsi vallavanem Alvar Ild, kuid hilines maksetega. "Tol ajal oligi just Rootsist tulnud ärimeestel nii kombeks. Asi oli selles, et pangad maksid korralikku intressi hoiuste eest. Ta maksis lõpuks, aga see võttis aega," ütleb Ild.

Indrek Toome märgib, et Åkerborgi sõnu ei tohtinud sada protsenti uskuda. "Ta ei avaldanud kogu pildi olemust, vaid teatud osa, kuid polnud ka tunnet, et ta tahaks matti alt tõmmata."

"Temast õhkub ootamatut entusiasmi ja optimismi. Peaaegu nagu Eesti Kilk. Temal oli ka suur rõõm uusi asju alustada," võrdleb Toome rootslast kurikuulsa ärimehe Rein Kilgiga.

"Mul ei ole kunagi jäänud muljet, et Åkerborg oleks kuri või pahatahtlik. Ta tahaks saavutada tulemust, püüab. Ei tule üks asi välja ja teine, aga tegutsemistahe pole kuhugi kadunud," lisab Toome.

Võlad õhus

1990ndatel liikusid jutud, et Åkerborg oli Rootsis võlad kaela saanud. Oli seal kuidas oli, aga 20 aastat hiljem vaevleb Åkerborg võlakoorma all Eestis. Åkerborg on siinset kinnisvara nii ostnud, arendanud kui rentinud, samuti kõrgema väärtuse saavutanud kinnisvara müünud.

Åkerborg avas 1996. aastal aadressil Rataskaevu 2 ehitusfirma Altenberghe-Reval Ehituse OÜ, mis sai paari aasta eest uue nime Confine Invest. Firma tüürib eelmise aasta algusest pankrotti, menetlus veel kestab. Pankrotiavalduse esitas ettevõtte juhatuse liige Enn Talp, kes vahetas Åkerborgi välja kaks kuud enne pankroti väljakuulutamist.

Pankrotihaldur Rein Vaiksaar menetluse sisu ei ava. "Asi on lõppjärgus. Ettevõte on maksejõuetu," sõnab Vaiksaar, kellele on Åkerborg põhjendanud firma kokkuvajumist ärilise ebaõnnega. Maksuvõlgu on Confine Investil kogunenud peaaegu 750 000 eurot, võlad tekkisid 2009. aastal.

Kohtumäärusest selgub, et Confine Investil on varasid 0 euro väärtuses, seevastu kohustusi on kogunenud kokku kuni 2,8 miljonit eurot. Määruses seisab veel tõdemus, et majandustegevuse jätkamist läbi tervendamise ajutine haldur võimalikuks ei pea. Pankrotihalduri taotlusele lõpetada Confine Investi pankrotimenetlus esitas maksu- ja tolliamet vastuväite ning ringkonnakohus otsustas menetluse lõpetamise otsuse uuesti maakohtule läbivaatamiseks saata.

Åkerborgiga ja ka omavahel on tihedalt seotud 21 firmat, mis tegelevad näiteks ehitamise, arendamise ja rendileandmisega. Paari kuu jooksul on nelja ettevõtte maksuvõlad ajatatud, sealhulgas ei ole enam maksuvõlglane Altenberg-Reval. Kuuelt ettevõttelt on riigil aga jäänud saamata veidi üle 200 000 euro.

Peale maksuameti on Åkerborg tuttav inkassofirmadele. Åkerborgi ettevõtetelt nõutakse kokku umbes 100 000 eurot. Üks võlanõudjatest on Kreedix, teine Julianus Inkasso. Viimasele saabus üks esimestest Åkerborgi firma vastu esitatud nõuetest juba 1997. aastal, kõige rohkem on neid paari aasta tagusest ajast. Aastatega on lahendatud paarkümmend menetlust, enamik võlausaldajatest on raha saanud.

"Ta on meie nii-öelda kuldklient. Tema äri rahavood ei ole sellised, mis võimaldaksid kulusid katta," sõnab Julianus Inkasso juht Ülar Maapalu Åkerborgi kohta, tõdedes, et võlgade kättesaamiseks kulub alati tükk aega. Praegu nõutakse Julianuse kaudu kinnisvara üürileandvalt firmalt Altenberg-Reval umbkaudu 50 000 eurot, käsil on viis menetlust.

Kohus lahendab vaidlusi

Osa võlausaldajatest on kohtutee jalge alla võtnud. Åkerborgi enda vastu on registreeritud kolm, Altenberg-Revali vastu viis ja Suurlinna ASi vastu üks hagiasi.

Üks kohtus käijatest on HC Betoon, mille juht Indrek Rahu tunneb Åkerborgi umbes 20 aastat. Rahu muigab, et Åkerborg kasutab hankijaid pankadena. Hiljuti mõistis kohus solidaarselt Altenberg-Revalilt ja Åkerborgilt välja põhivõla üle 53 000 euro, lisaks leppetrahvi ja viivised. Otsust saab vaidlustada.

"Ta on praegu vist kõige raskemas olukorras, kus olnud on. Põhjused on kindlasti erinevad, aga see ei muuda olukorda," nendib Rahu, kelle kõrvu on kuuldunud, et Åkerborgi survestavad enim pangad.

"Ta on vist üritanud refinantseerida vanu laene ja see on osutunud keeruliseks. Ju siis äri rahavoog on kusagil olnud negatiivne ja pangad ei ole näinud mõtet mingeid asju ümber mängida või uueks teha ja see omakorda on pannud ta surve alla," räägib Rahu. "Eks tal on šaakaleid ka kõri kallal, kes tahavad rahata või odavalt midagi kätte saada ja see omakorda võimendab seda. Tal on kinnisvara omajagu, eks see ikka pakub huvi."

Viiendat aastat käib Altenberg-Revaliga kohtuteed ehitusfirma Dektorest. Suur-Sõjamäe 35 kinnistul asuva lao- ja ärihoone juures töid teinud firma nõudis viis aastat tagasi üle 7000 euro, kolm aastat tagasi suurendas nõuet 34 250 euroni. Dektoresti esindavat Mehis Adamsoni huvitab, kuidas Åkerborg summa tasuks. "Silmaga nähtavaid investeeringuid objektidel, mida seostada oskame, ei ole tehtud," ütleb ta.

Kohtusse on pöördunud ka elektrimaterjalide hulgimüüja Elektroskandia Baltics, nõudes intressidega ligikaudu 90 000 eurot. Läinud aasta alguses oli viimane kord, kui ettevõtte juht Timo Raimla proovis Åkerborgiga võlast rääkida. "Üritasin ise tema firma ukse taga käies teda üles leida, et talle viimane võimalus anda," meenutab Aimla. Lõpuks lõi ta käega, eelistades kohtusse minekut. "Minu ja kogu Elektroskandia silmis on tema ja tema ettevõtete puhul tegemist täiesti ebausaldusväärse isiku ja äriühingutega."

Ehitusfirma Mapri juht Priit Jaagant mäletab Åkerborgi Nordecon Betooni ajast, kui nad nõudsid rootslase firmalt tööde eest saamata raha üks kord inkassofirma abiga, teine kord kohtus. Rahata Nordecon Betoon ei jäänud. "Laua taga suhtleb (Åkerborg) hästi meeldivalt, isegi kohtus viskas nalja. Tundub, et ta on inimene, kes lihtsalt oma kokkuleppeid ei pea ja kasutab võõrast raha rahavoogude juhtimiseks."

Võlgu ei salga

Indrek Rahu tõdeb, et olemuselt ei ole Åkerborg halb inimene, on edukalt vanalinnas kinnisvara arendanud, pealegi ei karda hea suhtlejana võlgu tunnistada. "Võib-olla see on ka teda elus hoidnud. Kõik teavad, milline ta on. Ta ei kao ära," sõnab Rahu. "Paljud Eesti ettevõtjad hakkavad rääkima, et see ja see ei meeldi või hoobilt süüdistavad vastaspoolt. Temaga on vastupidi. Naeratab ja tunnistab kõike. Kahtlemata annab see talle eelise."

Vahetult enne uue projektiga alustamist klaarib Åkerborg Rahu kirjeldusel vanad asjad. Pärast algust tekivad uued võlad. "Teda on kerge hukka mõista, aga siiani on ta oma asjad korda ajanud. Näis, kuidas nüüd läheb. Kinnisvaraporteflli väärtus, mis tal olemas, on tegelikult piisavalt suur, et kogu seda nalja katta," arvab Rahu. "Näiteks on Aia 7 kinnistu (vanalinna hoone, kus asub Rimi) väärtus päris kõrge. Kindlasti on ka suur sundus realiseerimiseks, aga ehk on põhjuseid, miks ta ei loobu. Kõike ei tea."

Siiski on kinnistuid müüki läinud. Näiteks eelmise aasta lõpus müüs Altenberg-Revali tütar Suurlinna AS Rahukohtu tänaval asuva kinnistu ASile Kuldlõvi. Firma omandas ostuga Iiri Vabariigi suursaadiku residentsi ja Madalmaade Kuningriigi suursaatkonna ning suursaadiku residentsi.

15 aastat tagasi müüs Tallinn Rahukohtu kinnistu 434 700 euroga. Kinnistu mullu soetanud Kuldlõvi kuulub büroohoonete omanikule ja arendajale Arealis, mille taga on ettevõtja Toomas Luman, kes ei nõustunud Äripäevale kinnistu ostusummat avaldama. Majandusaruandest selgub aga, et firmale läks kinnistu maksma 6,7 miljonit eurot.

Peale Rahukohtu kinnistu leidis vanalinnas uue omaniku 1995. aastal korda tehtud Rataskaevu tänava hoone, mille ostsid kolm aastat tagasi Colonna Capital grupiga seotud investorid Novacross OÜlt, mida Åkerborg juhib. Majas tegutses Belgia saatkond, mis mullu kulude kärpimiseks sulgeda otsustati. Rataskaevu tänaval asuva viiekorruselise äri- ja eluhoone, kus üldpinda 1220 m2, ostuhinda ei avaldata.

Magnus Akerborg

Åkerborg lubab võlad maksta

Magnus Åkerborg ei võta tõsiselt jutte endast kui teiste raha vahendajast Eestis, võlad lubab aga ära maksta.

"Kindlasti leiate huvitavama firma kui Altenberg," pareerib Åkerborg, kui kõlab pakkumine intervjuuks kohtuda. Mõte meedias figureerimisest talle ei meeldi, ka väldib ta pildile jäämist, et "saaks rahulikult tänaval liikuda", mis näitab ilmekalt, kuivõrd ta eelistab madalat profiili hoida.

Lõuna-Rootsi väikelinnas Kalmar (riigi üks vanimaid linnu) sündinud Åkerborg saabus 1990. aastatel Tallinna, et klaarida rahamuresid. "Üks Rootsi ettevõtja võttis laenu Keilas asuvale saeveskile seadmete soetamiseks, aga ei maksnud raha tagasi. Pidin siia tulema, et näha, mis valesti on või oleksin oma raha kaotanud," avaldab ta siiatuleku tausta. "Arvasin, et jään vaid aastaks. Soetasin ühe kinnistu, nii see algaski," meenutab Åkerborg, kes käib Rootsis kord kuus.

Åkerborgil kulges Eestis ettevõtjana alustamine üle kivide ja kändude. 1995. aastal enne jõule tegi tuli hävitustööd Rataskaevu hoones, mida ta rentis. "Kindlustust ei olnud, see oli ka põhjus, miks aastatel 1996-1998 oli väga raske. Olin võlgu väga paljudele firmadele," räägib Åkerborg, kes otsustas Rataskaevu hoone siiski taastada. "Eestis töötamine on inimesele, kes tuleb teise arengutasemega riigist, väga raske, eriti alguses. Olen optimistlik. Kui ma seda ei oleks, lahkunuksin Eestist juba mõne nädala pärast. Altenberg-Reval on alati olnud ühemehefirma, mis pole alati ehk kõige tõhusam olnud."

Terav kontrast

"Kõik oli Rootsiga võrreldes väga erinev, alates sellest, kuidas inimesed tööd tegid. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli kõik teisest, lääneriigist tulnule erinev. Väga erinev," lisab ta. "Täna on Rootsi ja Eesti erinevused märksa väiksemad. Elustandardid on peagi samal tasemel Lääne ja Skandinaavia maadega."

Eestil on väga hea maksusüsteem, aga siinsed poliitikud kardavad muudatusi algatada, jätkab ta. "Majandus vajab muudatusi, kuid neid ei ole tehtud. Räägitakse vaid väikestest muudatustest, tundub, et ei tehta midagi. Tähtis on investoreid kuulata," räägib Åkerborg. "Minu meelest on imelik, et kui Euroopa Liidult saadakse projektidele 60-70 protsendi ulatuses tasuta raha, ei ehitata selle eest teid. Kümne aasta pärast on teede ehitamine siin sama kallis kui Rootsis."

Kui mainida võlgu, ei eita Åkerborg neid. Võlgade eest ta enda kinnitusel ei põgene. Ta räägib esmalt majanduskriisist, mis oma jälje jättis. Seega polevat ka õhus rippuvates võlgades midagi kummalist. Peale selle ei saanud Altenberg-Reval kahes hoone renoveerimistöödeks rahastust - seejärel kerkis selge likviidsusprobleem.

"Oleme teinud tagasimaksegraafikuid," lausub Åkerborg, ka on ta enda sõnul võlausaldajatega kompromisse sõlminud. "Usun, et igal ettevõttel tuleb ette likviidsusprobleeme. Ainus võimalus on võlad ära maksta, võtta laenu või midagi müüa."

Võlad lubab Åkerborg tasuda nii kiiresti kui võimalik, pankadega tema kinnitusel probleeme ei ole. Åkerborgile oli kõige raskem aeg läinud aastal. "Siis oli ka pankadega muresid, müüsime ühe kinnistu. Üks lahendus oligi Rahukohtu kinnistu müüa," sõnab ta ja usub, et nüüd on kõik probleemid lahenemas.

"Arvan, et praegu on meil head võimalused. Õnneks ei ole ka laenukoorem suur."

Maksuvõlad on üles kerkinud samuti likviidsusprobleemide tõttu. "Oleme maksnud, aga vähe, kuid meile meeldib makse maksta. Loodetavasti saavad kõik maksuvõlad, kui üks välja arvata, aasta lõpuks makstud," usub Åkerborg.

Renoveerimine on kavas kahel objektil, nii vanalinnas Rimi kaubahallis kui ka Peterburi maantee objektil. Åkerborgi kinnitusel leidub ostuhuvilisi. "Kui mõlemad projektid õnnestuvad, siis on olukord väga hea."

Confine Investi pankrotiavaldus tuli sisse anda pärast seda, kui maksuamet tühistas võlgade tasumise maksegraafiku, sest firma jättis õigeks ajaks osamaksed tasumata. "Aga kuna meil on maksuametiga vaidlus käsil, siis ei saa ma seda meedias kommenteerida."

Åkerborg ei kommenteeri ka teisi kohtuasju, märkides vaid vaidluse kohta Dektorestiga, et firma ei saanud tööga hakkama.

Tõrjub spekulatsioone

Åkerborgi hääletoonis tajub ärritumist, kui küsida, kas ta vahendab teiste raha, ostes ja arendades siinset kinnisvara. "Kas eestlased on klatšijad?" imestab ta ja kinnitab, et tema firmad tegutsevad oma raha ja pankade toel, ka on olnud mõningat koostööd teiste firmadega.

Ta viib jutu Rootsi kinnisvaragigandile CA Fastigheter AB, millega on arendanud Tallinnas Postimaja, ühte oma kõige tähtsamat objekti. "Oleme nendega koostööd teinud, see on üks väga tugev ja korralik ettevõte. Tean neid 30 aastat, alustasin kunagi nendega."

Suurfirma taga on Claessonide-pere, kelle juured on Kalmaris, kust on pärit ka Åkerborg. Aastal 1983 lõid Åkerborg ja vennad Claessonid, Magnus ja Johan, ning teised investorid firma, mille ostis kolm aastat hiljem CA Fastigheter.

Postimaja avastaja, äri ajanud Claessonide ja Leedoga

Åkerborgi lähemateks tuttavateks peetakse Claessoneid - Eestis tegutsevat Rootsi perekonda. Lühikest aega oli Åkerborg ka Vjatšeslav Leedoga äriliselt seotud.

Carl Andreas Claessoni leiab juhtimas kolme firmat, mis Åkerborgi omadega seotud, kuid pigem teatakse Claessoni selle järgi, et ta kuulub ettevõtte Narva Gate juhatusse, mis tegeleb Kreenholmi maa-ala arendusega.

Peale selle lõi ta kaasa Postimaja arendamisel Tallinna kesklinnas. Firma Promethean, mille juhatuses on nii Claesson kui Åkerborg, ostis Postimaja viis aastat tagasi 8,6 miljoni euroga. Rahastaja oli Rootsi suurettevõtte CA Fastigheter AB, mille üks omanikke on Andreas Claessoni isa Magnus, keda nimetatakse Åkerborgi sõbraks.

Kaks aastat tagasi avatud Postimaja müügiga keegi alguses kaasa ei läinud, aga Åkerborg tabas ära väärt tehingu. "Tal on väga hea nina heale kinnisvarale. Postimaja on tema leitud, samuti mitmed krundid, mida haldame, näiteks Paneeli tänaval, ka Suur-Sõjamäe 35," loetleb esimesena pähejuhtuvaid kinnistuid Catella Corporate Finance juhatuse liige Aavo Kokk, kes ütleb, et Åkerborg on osav just asukohalt kasulikke kinnistuid valima.

Kuus aastat tagasi tekkis ka ettevõtja Vjatšeslav Leedol Åkerborgiga põgus seos. Altenberg-Reval ja Leedo ettevõtte Holostovi Kinnisvarahaldus tütar Compakt Kinnisvara jagasid osalust firmas Novacross. "Mul on sada firmat. Seal on tegevjuhtkond. Ma ei soovi nendel teemadel üldse rääkida," kommenteerib Leedo, märkides, et ei tea Åkerborgi.

Side püsis kahel ärimehel lühikest aega, oktoobrist novembrini. Samal ajal levis teade, et Novacross ostab 115 041 euroga Rataskaevu hoone.

Tasub teada

Akerborgiga seotud kinnisvara

Altenberg-RevalTallinna vanalinn, Vana-Posti 4 ärimaja (müügis 530 000 euroga)Tallinn, Harju 5aTallinn, Kadaka tee 108Tallinn, Peterburi tee 38/7-6Tallinn, Peterburi tee 38/5Tallinn, Peterburi tee 38/6Tallinn, Peterburi tee 38/9Tallinn, Peterburi tee 38/10Tallinn, Peterburi tee 38/12Tallinn, Peterburi tee 38/13Tallinn, Peterburi tee 38/14Viimsi vald, Pringi, Rannavälja põik 29Viimsi vald, Pringi, Rannavälja põik 31Viimsi vald, Pringi, Rannavälja põik 31aViimsi vald, Pringi, Rannavälja põik 33Viimsi vald, Pringi; Rannavälja põik L1Viimsi vald, Pringi, KareViimsi vald, Pringi, Rohuneeme tee 65f-3Viimsi vald, Pringi, ÄäreViimsi vald, Pringi, Tüüri

Immaculate OÜTallinn, Paldiski mnt 241fTallinn, Paldiski mnt 241bTallinn, Paldiski mnt 241c

Novacross OÜPärnu, Akadeemia 7, endine Postimaja

Aptitude Invest OÜTallinn, Aia 7 / Uus tn 12, kaubahalli Rimi supermarket

Letona Properties OÜTallinn, Müürivahe 30Tallinn, Pärnu mnt 4Tallinn, Suur-Sõjamäe 35, tööstushooneTallinn, Tala 2

Promethean OÜTallinn, Narva mnt 1, Postimaja

Argestus OÜTallinn, Visase T2Tallinn, Visase 12

Milline on Magnus Åkerborg?

Magnus Åkerborg on vastuoluline isiksus. Kuigi teda teatakse võlgnikuna, nimetatakse teda äärmiselt meeldivaks.

Firma Impera Broker omaniku Gert Sepa sõnul on ka nemad Åkerborgiga äri ajanud. "Tal on olnud makseraskusi, aga võlgu ei ole ta jäänud. Olen kuulnud, et paljud lähevad kohtusse. Võlausaldajad on tema pealt ka päris palju raha teeninud, kahepoolne asi," ütleb Sepp.

Ta nimetab Åkerborgi vitaalseks härrasmeheks. "Me ei suhtle ainult tööalaselt. Kui võlad tahaplaanile jätta, siis ta on tore vestluspartner igasugustel teemadel, tööasjadest poliitikani. Inimesena ta mulle meeldib," lisab Sepp inseneri- ja majandusharidusega rootslast kirjeldades. "Kui ta midagi renoveerib, siis tahab just ise kõike planeerida ja korda teha."

Kuigi eesti keelt Åkerborg ei räägi, suhtleb ta peale inglise keele ka saksa keeles. Napsi võtab Åkerborg harva. Tööd teeb hommikust õhtuni, Sepp on teda isegi nädalavahetusel kontoris näinud. Igapäevaselt sõidab südalinnas elav Åkerborg maasturiga, kuid armastab kiireid autosid. "Selleks on tal teine auto, aga maastur on suhteliselt odav, mille võib osta ehk 10 000 euroga."

Åkerborgi kiirusearmastust näivad tõestavat kihutamise tõttu saadud liiklustrahvid, mille tõttu kaotas ta vahepeal ka juhtimisõiguse. Åkerborg oletab, miks ta korduvalt kiirust ületas. Äriasju ajades on ta tihti taksoga sõitnud - ise rooli istudes kippus aga jalg raskeks muutuma. "Arvan, et sealt on see halb harjumus tulnud," sõnab ta Äripäevale.

"Vähemalt algusaastatel, ka siiamaani on ta Rootsi fänn. Sõitis Volvodega ja rääkis Ericssoniga. Samas on ta nördinud Rootsi peale, võib-olla ei läinud tal seal asjad kõige paremini. Ta oli Rootsi kõige suurema kinnisvarafirma omanik, eks kaotas palju oma varandusest," jutustab Sepp.

Öeldakse, et Åkerborg on emotsionaalne mees, kes teeb kõike. On nii töömees kui asjaajaja. Samas ei peeta teda väga heaks mänedžeriks. Kõigil ei olegi see oskus tugev, nendib SRV Kinnisvara looja Alvar Ild. "Sulle kas on seda antud, ning lihvid seda paremaks, või seda ei ole."

HC Betooni juhi Indrek Rahu hinnangul mõjub Åkerborg tõsiseltvõetava härrasmehena, kellel on vahendeid ja ideid. "Ta kindlasti meeldib inimestele. On kaalukeelt nii välise kui karisma poole pealt."

Kui SRV Kinnisvara endine arendusdirektor Indrek Toome juhtub mõnikord Åkerborgiga tänaval kokku, käib naerusuine kätlemine asja juurde. "Ta ütleb alati, et tal läheb hästi. Tal võib olla some problems, aga ta ei ole kunagi kukkumas mingisse auku."

Rahu lisab: "Ta ei ole roosa jaki ja lahtise auto mees. Ta on hea näide, milline kapitalist on. Stereotüüp. Üks on, kui Võsa Pets räägib kahe vennaga, kes jätavad töömeestele maksmata. Ühel on see brutaalselt selle peale minek, teisel juhul on arvatavasti peenemal kujul arvestatud võimalusega, et nii võib juhtuda. Kultuurikihi paksus on erinev."

Miks hoiab madalat profiili, kelle rahaga toimetab?

Magnus Åkerborg hoiab madalat profiili, temast teab kindel ringkond ning üksikud räägivad tema tegemistest.

Rootsi ärimehe aastatepikkune tagasihoidlikkus on tema stiil. Selle põhjus ei peitu ainult tema isiksuse omapäras või kultuuritaustas, arvab kõrvaltvaataja rollis HC Betooni juht Indrek Rahu.

"Mina olen aru saanud, et ta vahendab teatud Rootsi ärimeeste raha. Ta on usaldusisik rootslaste kogukonnas, kelle rahaga ta meie riigis on mänginud," sõnab Rahu. "Pangad pankadeks, aga võib-olla on probleem hoopis selles, et mõni rootslasest eraisik, kes on teda rahastanud, on otsustanud oma tüki välja võtta või on suusad risti teinud."

Rahu kohtus Åkerborgiga viimati paar-kolm kuud tagasi. "Vaidleb vastu intressimäära suurusele, mis viitab järjekordselt, et finantseerib läbi enda teiste tegevust, püüdes saada võimalikult soodsat pangateenust ja pikka perioodi, vaieldes ja käies kohut," arvab ta.

SRV Kinnisvara endise arendusdirektori Indrek Toome hinnangul käitub Åkerborg targasti. "Ta ei kipu ajalehtedesse-ajakirjadesse ning televisiooni ja raadiosse. Ta on minu meelest nähtavasti kuskil oma eelnevas elus enne Eestimaad saanud mingi õpetuse, et see ei ole kõige targem käitumine. Pean temaga nõustuma," räägib Toome.

Rootslasest arendaja võlarattal

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised