Maanteeamet leiab, et Eestis eri teetüüpidel ja teelõikudel kehtestatud kiiruspiirangud ei vasta maanteede tegelikule olukorrale ja liiklusohutuse tasemele ning vajavad põhjalikku ülevaatamist.
- Tallinna-Tartu maanteelõik, kus suviti võib sõita kuni 110 km/h. Foto: Raul Mee
Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe küsib: kas Haanja kuppelmaastikul peaks saama sõita sama piirkiirusega nagu sirgel Tallinna-Tartu maanteel?
"Enamasti ei sõltu suurim lubatud kiirus tee tegelikust geomeetriast, liiklus-, ilma- ja nähtavustingimustest, teekatte seisundist. Nii on tavapäraselt suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h neljarajalisel I klassi maanteel, aga ka kruuskattega üherajalisel kõrvalteel, seda nii halva nähtavuse kui ka parimate liiklemistingimuste korral," ütles maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe
Eesti Päevalehele.
Kirsimäe sõnul on see viinud olukorrani, kus paljud liiklejad ei taju sõidukiiruse piiramise tagamaid ja argumente ning ületavad seda ka siis, kui see toob kaasa järsult suurenenud riski.
"Kiirust hakatakse vähendama seal, kus tee ei võimalda kiiremalt sõites ohutult punktist A punkti B jõuda," lisas ta.
Seotud lood
Kuigi mõni aasta tagasi tehti maanteeametis suurpuhastus, levivad seal taas hallid altkäemaksuskeemid.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.