Michali plaaniga kaovad riigifirmadelt sisekontroll ja rahalugemine

Ühe valdusfirma alla koondub mitu sarnase valdkonna riigiettevõtet, mille eest valdusfirma vastutama hakkab.

Täna tutvustas Kristen Michal koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütikute Regina Raukase ja Raul Paruskiga kahe aasta eest loodud nn Raasukese plaani edasiarendust ehk kava riigifirmade konsolideerimiseks. Nende kinnitusel võtab konsolideerimisreformi tegemine aega aasta kuni poolteist, tulu sellest oleks oluliselt suurem kui valdusfirmade kontserni loomise kulud.

Raul Paruski sõnul otsustati analüüsi koostama hakates esimesena ühe valdusfirma alla viidavateks ettevõteteks transpordisektorist Tallinna Sadam, Saarte Liinid, Eesti Loots, Eesti Raudtee (EVR Cargo ja EVR Infra) ja Tallinna Lennujaam, lisaks ka Veeteede Ameti üks osakond ja selle alla kuuluv laevastik.

Eesti sadamate ja raudteede kaubaveod on langenud, mis kajastub riigieelarvesse saamata jäänud tuluna. Kui praegu killustunud transiidi- ja infrastruktuuriettevõtted koonduksid ühe valdusfirma alla, töötaksid need efektiivsemalt ja teeniksid rohkem tulu, rääkis Parusk. Koos oleks analüütikute hinnangul võimalik neil firmadel kaubamahte oluliselt suurendada.

Michal nimetab ühe valdkonna riigifirmasid ühendavaid valdusfirmasid kokku kontserniks, millelaadseid on Regina Raukase sõnul loodud Lätis, Saksamaal ja Prantsusmaal.

„Kontserni abil tekib selge vastutus valdkonna arengu eest, täna on vastutus killustunud, nüüd tekib selge vaade kogu sektori ulatuses, mille abil suudame ka turuosa paremini kasvatada,“ rääkis Raukas.

Sisekontroll ja finantsjuhtimine riigifirmast välja

Valdusfirmade tütarettevõtetest ehk riigifirmadest viiakse Raukase sõnul valdusfirmadesse kindlasti sisekontroll. „See on sõltumatu osapool hindamiseks ja kontrollimiseks, tekib juurde silmapaare, üks täiendav vahelüli. Riigifirmade tegevuste ja järelevalve lahusus peaks oluliselt maandama täna esile tulnud riske,“ ütles ta.

Raul Parusk ütles, et valdusettevõtete edus saab olema kriitilise tähtsusega see, kuidas need mehitatakse, kuidas valitakse neisse juhtkond ja määratakse kindlaks hindamiskriteeriumid, mille järgi otsustada, kas ettevõte teeb oma tegevust hästi või halvasti.

„Praegu on riigifirmade juhtimine hästi ettevõttepõhine, seega ka väga erineva kvaliteediga ning oleneb palju sellest, kuidas toimub tulemuste konsolideerimine, on korraldatud finantsjuhtimine jne,“ sõnas Parusk.

Juhid läbigu julgeolekukontroll

Kui valdusettevõtete loomisel jäävad neile alluvate riigifirmade nõukogudesse sektori eksperdid ja poliitikud lahkuvad, siis valdusettevõtete endi nõukogudes oleksid edasi poliitikud, sest valdusettevõte ise pole poliitikakujundaja.

„Valdusfirma saab riigilt ehk ministeeriumilt ülesande ja eesmärgid, mida peab hakkama kontsernis ellu viima. Sealt edasi läheb sektoripõhiseks professionaalseks juhtimiseks,“ rääkis Raukas.

Valdusfirmade tipptase peab olema Michali sõnul avalikkusele selgelt nähtav. „Võtmeisikud, kes neid valdusfirmasid juhtima hakkavad, peavad olema tööle kandideerides valmis läbima julgeolekukontrolli, see nõue kehtib näiteks sadamat ja raudteid ühendava valdusfirma juhi kohale kandideerijatele, et nad mõistaks, millise tasemega kohaga on tegemist,“ ütles Michal.

Raukas lisas, et kui praegu on riigifirmade nõukogudes keskmiselt kuus kuni kaheksa inimest, siis nende ettepaneku järgi võiks neid olla vaid kolm kuni neli.

Michal ütles, et valdusfirmade loomine on lihtne viis omavahel mitte seotud ettevõtete koondamiseks, mis aitab paremini juhtimist korraldada ning raha kokku hoida, kuid seeläbi ka valdusfirmade alla koonduvate riigifirmade klientidele soodsamaid hindu pakkuda.