Poola keerab populistlikumale kursile

Ettevõtjaid ootab ärikliimas rida muutusi, kuid eelkõige puudutavad need panku ja suuri jaekaubanduse ettevõtteid.

Eesti firma VitalFields, mis müüb Poolas põllumajandustarkvara, tuleval pühapäeval toimuvatest parlamendivalimistest oma ärile suuremat mõju ei näe. „Valimistulemused mõjutavad meie turgu minimaalselt,“ ütles VitalFieldsi tegevjuht Martin Rand, avaldades, et firma toodetud põllumajandustarkvara kogub Poolas väga kiiresti populaarsust. „Meie tarkvara on hakanud kasutama sajad uued põllumajandusettevõtted,“ ütles ta.

Atraktiivseks jääb fakt, et Poola majandusele ennustatakse üle 3 protsendi suurust kasvutempot nii sel kui ka kahel järgneval aastal. 

Kaheksa aastat võimul olnud liberaalkonservatiivsele Kodanike Platvormile, mida omal ajal juhtis praegune Euroopa Liidu Ülemkogu president Donald Tusk ja mis Poola ilma majanduslanguseta globaalsest finantskriisist läbi tüüris, ennustavad küsitlused valimistel kaotust. Juba maikuus presidendivalimistel oli võidukas Seaduse ja Õigluse partei kandidaat Andrzej Duda.

Valijatele on meelt mööda partei lubadused tõsta lastetoetusi, maksuvaba miinimumi ning pöörata tagasi praeguse valitsuse plaan pensioniõiguslikku iga tõsta. Eelkõige välisinvestoreid teeb aga aastatel 2006-2007 Poola peaministriks olnud Jaroslaw Kaczynski juhitud partei majanduspoliitiline kurss murelikuks.

Pangad maksma

Näiteks lubab partei maksustada pangad, mis teenisid agentuuri Bloomberg andmeil läinud aastal kasumit kokku 16,2 miljardit zlotti (3,8 miljardit eurot). Kaalumisel on kaks alternatiivi: kas maksustada pangad nende varade alusel või kehtestada finantstehingute maks, mida rida teisi riike – Eesti sealhulgas – ELi tasemel arutavad.

Esimesest variandist, mis visandab maksu määraks pankadele ja kindlustusfirmadele 0,39%, laekuks 5 miljardit zlotti aastas. Teisest, mis maksustaks finantstehingud 0,14% määraga ning kehtestaks derivatiividega kauplemisele 0,07% maksu, 1,7 miljardit zlotti. Seaduse ja Õigluse Partei peaministri kandidaadi Beata Szydlo sõnul pole mujal riikides kehtestatud sarnased maksud panku pikali löönud.

Partei lubab zlottidesse konverteerida ka valuutas, peamiselt Šveitsi frankides võetud kodulaenud, mille teenindamine on frangi tugevnemise järel poolakatele järjest kulukam. Suurema osa seonduvast kahjust kannaksid pangad.

Eraldi eesmärk on tuua Poola pangad tagasi kodumaise kapitali kontrolli alla – praegu on 60% pangandusest väliskapitali käes. Seaduse ja Õigluse partei arvates on erastamise ja turureformidega Poolas liiga kaugele mindud.

Kaubanduses lubab partei ekstra müügimaksuga määrata suurtele jaekaubandusettevõtetele, et tagada kohalikele kaupmeestele võrdsem tegevuskeskkond.

Toetus väikeettevõtlusele

Väikeettevõtlust tahetakse ergutada madala 15% maksumäära abil ja soodustingimustel laenudega. Viimastes oleks oma osa keskpangal, mille praeguse juhi Marek Belka ametiaeg saab läbi järgmisel aastal. Nii mõnegi idee on Poola Seaduse ja Õigluse partei saanud Ungari peaministri Viktor Orbani ebatraditsioonilisest majanduspoliitikast.

Septembris toimunud Krynica ärifoorumil ütles Beata Szydlo, et Seaduse ja Õigluse partei ei pööra välisinvestoritele selga, kuid et Poola ei vaja rohkem koosteliini tüüpi investeerimisprojekte. Ambitsioon on saada kõrgema palgatasemega innovatsioonist edasi viidud majanduseks.

Partei lubab innovaatilistele firmadele maksusoodustusi ning leiab muu hulgas, et riigihangetel peaks rohkem lepinguid minema kohalikele ettevõtetele. Miinimumpalgaks tahaks Szydlo kehtestada 12 zlotti (2,8 eurot) tunnis.

Energiapoliitikas on Seaduse ja Õigluse partei öelnud, et ei ava elektriturgu odavama elektri impordile Saksamaalt. Sellega kaitstakse kodumaist söeküttel jaamade elektritootmist. Agentuur Bloomberg märgib, et Poola elektrivõrgud on ELis ühed isoleeritumad. Sel aastal on elektrienergia hulgihind Poolas 25% kõrgem kui Saksamaal. 

Pagulasi aitaks rahaga

Suhetes Euroopa Liiduga on Seaduse ja Õigluse partei kritiseerinud Saksamaa lähenemist pagulaskriisis. Beata Szydlo on tauninud väljapressimise taktikat riikidele pagulaskvootide pealesurumisel ning Kaczynski muretsenud haiguste pärast, mida pagulased kaasa toovad. Pigem oleks Poola valmis rahaga aitama.

Euro käibele võtmine ei ole teema.

Kaitsekulud võiksid julgeolekuolukorda arvestades aga kerkida isegi kuni 3%-le SKPst, ütles Beata Szydlo ärifoorumil.

Majanduslikult on Poola esimene äripartner Saksamaa – mullu ulatus kaubavahetus 115 miljardile dollarile. Ent siin on ka üks Poola majanduse nõrku kohti: peaks Saksa majandusel Volkswageni kriisi või Hiina majanduse jahtumise tõttu halvemini minema hakkama, tunnevad seda ka Poola allhankijad.