Lehis: me ei soovi kedagi vangi panna

Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis arvas, et prokuratuuri tõrksus kriminaalasja algatamiseks võib peituda uues eelarves, mis on veel kinnitamata.

“Eelarve on üks hoob, millega saab ohjes hoida. Isegi kui riigikogult ei pruugi selliseid vihjeid tulla, võib prokuratuur ise karta,” oletas Lehis. “Üle 20 aasta tagasi tunnistas riigikohus ühe seaduse põhiseadusevastaseks, mille peale paar lapsesuud riigikogus arvaski, et võtame neilt eelarvest raha ära ja vaatame, milliseid otsuseid siis teevad. Enam nii välja ei öelda, aga ma ei imesta, kui mõeldakse.”

Maksumaksjate liit esitas oktoobris riigiprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, kuid prokuratuur otsustas menetlust mitte alustada. Nüüd esitas maksumaksjate liit riigiprokuratuurile kaebuse, sest ei nõustu langetatud otsusega.

Prokuratuur leidis, et kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasus taandub mõistetele „riigikogu liikme töö“ ja „tööks vajalikud kulutused“ - need mõisted peavad sisustama aga riigikogu liikmed ise seaduste ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu.

Tõendid juba kaovad

Maksumaksjate liit vaidleb prokuratuurile vastu, selgitades, et kui on selgeid viiteid kolmandate isikute huvides tehtud kulutuste hüvitamisest, ei pea arutlema, kas see võib olla „riigikogu liikme töö“ või „tööks vajalikud kulutused". Samuti märgib liit, et kui taotletakse kütusekulu hüvitamist, kuid kütuse kogus on ebamõistlikult suur, pole küsimus mitte niivõrd kütuse koguses, vaid selles, kuidas kulutusi on tehtud.

Tänavu on iga-aastases kuluhüvitiste saagas ilmsiks tulnud, et riigikogu liikmed liisivad kuluhüvitiste toel luksusautosid, sh liisib näiteks keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin autot lausa juhiluba omamata. Samuti on ilmnenud, et keskerakondlane Priit Toobal on lasknud kinni maksta ulmeliselt suure koguse kütust.

“Me ei soovi, et kedagi vangi pandaks, vaid et kord muutuks. Kriminaalmenetlus on üks võimalus survet avaldada, et autode liisimine maksumaksja raha eest ära lõpetataks. Kui see kord tulevikus muutuks, võiks probleemi lahendatuks lugeda, kuigi teatud kodanike puhul see küsimus jääb,” rääkis Lehis. “Just nende puhul, kes siin naisele autot liisivad ja kütust ülemäära palju tarbivad. Oleks viisakas, et nad midagi tagasi maksaksid.”

Lehis tõdes, et kui prokuratuur menetlust ei alusta, siis on liidul vähe võimalusi surve avaldamiseks, ka ei minda ilmselt kohtusse, sest kahju ei ole liit otseselt saanud.

Kui prokuratuur lõpuks siiski otsustab menetluse kasuks, ei pruugi tulemus olla see, mida liit soovib. “Kui uurija ei viitsi asjaga korralikult tegeleda, ei juhtu ka midagi,” sõnas Lehis ja lisas, et menetluse jaoks on vaja piisavaid tõendeid - fotodest ja esitatud arvetest saab järeldusi teha, aga need ei pruugi olla piisavad kellegi süüdimõistmiseks.

“Ka on praegu inimestel aega oma versiooni kaitsta: advokaatidega nõupidamisest kuni naabrite-tuttavate juhendamiseni, mida uurijale öelda. Teatud tõendid ju mõne aja jooksul kaovad, näiteks turvakaamerate salvestused. Kriminaalmenetlus võib tegelikult juba praegu surnult sündinud üritus olla.”

Ootavad tuge

Liit saatis ka maksuametile ettepaneku alustada riigikogu liikmete kuluhüvitiste asjus maksukontrolli. Riigikontroll aga sai liidult taotluse, et nad teeksid riigikogu kantseleis auditi, selgitamaks, kas sõiduautode liisingumaksete hüvitamine riigikogu liikmetele „tööga seotud kuluna“ on kooskõlas õigusaktidega. Riigikontroll ei ole taotluse sisu kohta veel hoiakut kujundanud.

"Kohtume riigikogu kantseleiga, et veenduda ja anda neile ja kogu ühiskonnale kindlus, et riigikogu maksuasjad on korras. See, kas me aga maksukontrolli alustame, ei saa olla avalik info, sest maksukorralduse seaduse järgi on kontrollifakt ise maksusaladus," teatas maksuameti pressiesindaja.

Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Jüri Allikalt avaldas lootust, et liit leiab toetust. „Oleme ära põhjendanud, miks leiame, et need kulutused võivad tekitada maksukohustuse ja ka riigikontroll peaks tundma huvi, kuidas riigi vara kasutatakse."